Redaktsioon: 10. detsember 2012, kell 02:14 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 900 muudatust P →‎Asukoht ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2012, kell 02:20 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 900 muudatust P →‎Kogud Uuem muudatus →
11. rida: Aastatel [[1912]]–[[1913]] ostis Tallinna linn kunstnik [[August Weizenberg]]ilt 80 skulptuuri, mis olid mõeldud rajatava kunstimuuseumi kogude nurgakiviks<ref name="Paas, 1980">Heini Paas, ENSV Riikliku Kunstimuuseumi ajaloost, Kogude teatmik, 1980, lk 31-53</ref>. Tallinna Eesti Muuseumi ülesandeks oli põhikirja kohaselt [[kultuurilugu\|kultuurilooliste]], [[etnograafia\|etnograafiliste]], [[arheoloogia\|arheoloogiliste]] ja [[loodusteadus\|loodusteaduslike]] materjalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tegemine<ref>ERA, 1108-5/80, lk. 31</ref>. Oma esimesel tegevusperioodil kandiski muuseum nn segamuuseumi ilmet. [[1921]]. aastaks oli muuseumil 5000 eksemplarine kogu ajakirjanduslikke väljaandeid ja ligi 10 000 esemeline etnograafia kogu. Sama aasta sügisel toimus haridusministeeriumis istung, kus minister [[Friedrich Sauer]] tegi ettepaneku lahutada Tallinna ja Tartu muuseumide ülesanded. Tallinna jääks kunstimuuseum ja Tartusse tuleks teadusmuuseum<ref>ERA 1108-5/81</ref>. Käidi välja idee, et muuseumid peaksid oma kogusid vahetama, ERM annaks Tallinna oma 19. ja 20. sajandi eesti ja baltisaksa kunstnike teosed ning TEM Tartusse oma etnograafilise kogu. Reaalsuses sai vahetus teoks alles [[1936]]. aastal, mil selleks ajaks juba Eesti Kunstimuuseumi nime kandev Tallinna muuseum loovutas ERMile üle 4000 etnograafilise eseme, 1941 anti üle rahvariided ja vaibad ning jaotati ~~ERMI~~ERMi kunstiosakond. Augustis 1941. muutus kunstivarade hoidmine Tallinnas riskantseks, sest puudusid tule- ja pommikindlad varjendid. Ka oli varasid vaja kaitsta Eestist väljaviimise eest. Esimese kahe kuu jooksul paigutati kogud [[Aleksander Nevski katedraal]]i keldrisse, kuid sakslased käskisid need sealt ära viia põhjendusega, et hoone on varisemisohtlik. Oli avalik saladus, et katedraal plaaniti õhku lasta. Aasta pärast tuli Haridusdirektooriumilt ametlik korraldus kunstimuuseum evakueerida. Varjenduskohtadeks valiti [[Vasalemma]], [[Järlepa]], [[Munalaskme]], [[Kuusalu]], [[Pikavere]] jt. kohad. Oli puudus kastidest, tööjõust ja veokitest. Hakati otsima enam-vähem rahuldavaid ruume Tallinnas. Kasutusse läksid [[Kiek in de Kök]]i torn, [[Eesti Pank\|Eesti Panga]] varakamber ning maja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)\|Vabaduse puiesteel]]l. Muuseum üüris [[Narva maantee (Tallinn)\|Narva mnt]] 4 maja alumise korruse äriruumid. Märtsipommitamisel süttis maja tabamuse saanud kõrvalhoonest. Hävis üle 3000 eksponaadi (hinnaline mööbel, Lääne-Euroopa [[portselan]], rahvuslik tarbekunst, [[skulptuur]]), raamatukogu, dokumentatsioon ja inventar). Õnneks oli ligi 10 000 eset evakueeritud. Pärast sõja lõppu algas kogude re-evakueerimine. Muuseumi sõjajärgses koosseisus oli viis inimest: direktor, kolm teaduslikku töötajat ning kütja-öövalvur. Muuseumi kollektiivi esimeseks kogunemiskohaks oli Ella Vende Tehnika tänava ja Toompuistee nurgal asuva korteri köök. 3. novembril hakati tegutsema aadressil Pikk 66-5. Re-evakueerimine suurematest maaladudest lõpetati põhiliselt [[1945]]. aasta suvel. [[1950]]. aastaks olid välja kujunenud kogud, mis võeti neil aastatel uuesti arvele vastavalt [[Moskva]]st saadetud juhtnööridele. Kogud jaotati tehnikapõhiselt: [[maal]]ikogu, [[graafika]]kogu, [[skulptuur]]ikogu, [[tarbekunst]]i- ehk rakenduskunstikogu, eraldi võeti arvele ka [[väärismetall]].

Eesti Kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel