Erinevus lehekülje "Tegusõna pöördelised vormid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(sün)
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
{{toimeta}}
{{vikinda}}
 
'''Finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' ehk '''pöördeline vorm''' on [[tegusõnavorm]], mis võib esineda lauses[[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad pöördsõna [[morfoloogilised kategooriad]] ehk lausest on aru saada, kes on tegija.
 
''Ma hüppasin üle müüri.'' "Hüppasin" on pöördsõna finiitne vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab [[pööre (keeleteadus)|pöördekategooriast]] ainsuse[[ainsus]]e 1. pööret, [[tegumood|tegumoekategooriast]] [[isikuline tegumood|isikulist tegumoodi]], [[aeg (keeleteadus)|ajakategooriast]] lihtminevikku[[lihtminevik]]ku, kõneviisikategooriast[[kõneviis]]ikategooriast [[kindel kõneviis|kindlat kõneviisi]] ja [[kõneliik|kõneliigikategooriast]] [[jaatav kõne|jaatavat kõnet]].
 
== Finiitsed liht- ja liitvormid ==
'''Finiitsetes lihtvormides''' avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid. [[tunnus (keeleteadus)|Tunnuste]] üldine järjestus on [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Keerulisim pöördsõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust, nt ''ela/nu/ksi/me''. Finiitsed lihtvormid on veel näiteks ''ela/t/i'' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/si/me'' (tüvi + aeg + pööre). Ainult ajatunnus võib teatud sõnatüüpides tüvega ühte sulada, ''tuli/me'' (tüvi - aeg + pööre).
 
'''Finiitsete liitvormidena''' avalduvad mõned ajakategooria liikmed, ''olen elanud, olevat elatud''; kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid on liitvormid, ''ei ela, ära ela, ei ole elanud''. Liitajavormid koosnevad jaatavas kõneliigis kahest sõnast: abiverbi[[abiverb]]i "olema" finiitsest lihtvormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ning põhiverbi [[mineviku kesksõnastkesksõna]]st, mis väljendab tegumoodi, ''olen elanud, oleksin elanud, oli elatud''. Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm, ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
'''Finiitsetes lihtvormides''' avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid. Tunnuste üldine järjestus on tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Keerulisim pöördsõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust, ''ela/nu/ksi/me''. Finiitsed lihtvormid on veel näiteks ''ela/t/i'' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/si/me'' (tüvi + aeg + pööre). Ainult ajatunnus võib teatud sõnatüüpides tüvega ühte sulada, ''tuli/me'' (tüvi - aeg + pööre).
 
'''Finiitsete liitvormidena''' avalduvad mõned ajakategooria liikmed, ''olen elanud, olevat elatud''; kõik eitava kõneliigi vormid on liitvormid, ''ei ela, ära ela, ei ole elanud''. Liitajavormid koosnevad jaatavas kõneliigis kahest sõnast: abiverbi "olema" finiitsest lihtvormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ning põhiverbi mineviku kesksõnast, mis väljendab tegumoodi, ''olen elanud, oleksin elanud, oli elatud''. Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm, ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
 
== Vaata ka ==
*[[Infiniitvorm]]
*[[Morfoloogiline kategooria]]
 
 
== Kasutatud kirjandus ==
112 073

muudatust