Venemaa näljahädad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P clean up using AWB
2. rida:
'''[[Nälg]]a''' on '''[[Venemaa]]''' ajaloos esinenud sageli. Nälga põhjustasid klimaatilised olud, eriti [[põud]] ja selle põhustatud [[ikaldus]], aga ka sõjad ja majanduslikud ümberkorraldused. Keskmiselt tekkis nälg iga 10–13 aasta järel ja ikaldus iga 5–7 aasta järel.
 
11.–16. sajandil olid suuremad näljahädad aastatel 1024, 1070, 1092, 1128, 1215, 1230–1231, 1279, 1309, 1332, 1422, 1442, 1512, 1553, 1557 ja 1570. 17. sajand algas suure näljaga [[1601]]. ja [[1602]]. aastal. Järgnesid näljahädad aastatel 1608, 1630 ja 1636. [[1650]]. aastal põhjustas ikaldus mässu [[Pihkva]]s. 18. ja 19. sajandil näljahädade arv kasvas. 19. sajandi algusest 1854. aastani oli 35 ikalduseaastat. Ikalduste põhjustatud näljahädad tekkisid ka 1873, 1880 ja 1883. aastal. 1891–1892 oli näljahäda 16 [[kubermang]]us Venemaa Euroopa-osas. Samal ajal oli läänepoolsetes kubermangudes (Baltikumis, Ukrainas) ja Kaukaasias väga hea viljasaak. Nälja põhjustas võimude logistiline suutmatus viljavarudega ümber käia.
 
Gennadi Golubev ja Nikolai Dronin eristavad kolme tüüpi põuda:<ref>Gennadi Golubev ja Nikolai Dronin: [http://www.usf.uni-kassel.de/ftp/dokumente/projekte/droughts_and_food_in_russia.pdf "Geography of Droughts and Food Problems in Russia (1900-2000)"] Report of the International Project on Global Environmental Change and Its Threat to Food and Water Security in Russia (veebruar 2004).</ref> keskmine tüüp (mustmulla regioonis, Volga basseinis ja Põhja-Kaukaasias), lõuna tüüp (Volga ja Vjatka basseinis ning Uuralites) ja ida tüüp (stepi- ja metsastepi alad Lääne- ja Ida-Siberis). Nende järgi on 20. sajandi põua-aastad Venemaal olnud järgmised:
11. rida:
Nõukogude Liidus oli esimene suur nälg aastatel [[1921]]–[[1923]].
 
Teise suure näljahäda aastatel [[1932]]–[[1933]] põhjustas sund[[kollektiviseerimine]], mil [[Ukraina]]s ja Lõuna-Venemaal suri nälga 5 kuni 10 miljonit inimest.
 
Viimane suurem näljahäda tekkis [[1947]]. aastal pärast 1946. aasta põuda, mil nälga suri üle miljoni inimese.