69 670
muudatust
P (clean up using AWB) |
|||
{{allikad}}
'''Aadlilipkond''' (varem eesti keeles ''aadlilipp'') oli [[aadel|aadli]] poolt ülal peetav regulaarväeüksus [[Rootsi]]s ja mõnes teises riigis.
==Rootsi==
Aadlilipkond eksisteeris Rootsis ja selle valdustes [[16. sajand]]ist [[18. sajand]]ini.
Tegemist oli Rootsi esimese regulaarse ratsaväeüksusega. On oletatud, et ta ulatub tagasi [[1280]]. aasta ''[[Alsnö stadga]]''<nowiki>'ni</nowiki>, millega Rootsi aadel vastutasuks oma privileegidele kohustus kuningat sõjas aitama nn [[ratsateenistus]]ega.
Kindla organisatsiooni andis aadliratsaväele alles [[Erik XIV]] [[1565]]. aastal. Nimetus ''Adelsfanan'' ('aadlilipkond') võeti kasutusele [[1571]].
Organisatsioon oli eri aegadel erinev; keskeltläbi vastas aadlilipkond väiksemale [[rügement|ratsaväerügemendile]]. Kui Rootsi ratsavägi
Pärast Karl XII surma [[1718]] lakkas aadlilipkond olemast võitlusvõimeline üksus. Viimast korda kutsuti ta kokku [[1743]]. Liikmete arv oli siis 395. Edaspidi eksisteeris ta ainult paberil. Liikmete kohustused piirdusid sellega, et kord aastas tuli teatada kompaniiülemale oma aadress. Nad olid vabastatud teatud maksudest ning neil ei olnud muud sõjaväelist kohustust.
Aadlipkonna Soome harus oli 155 meest ning neil oli samasugune staatus nagu Rootsi haru liikmetel.
==Eesti==
Esimene aadlilipkond [[Eesti]]s oli [[Eestimaa aadlilipkond]], mille käskis moodustada [[Saksa Ordu]] [[kõrgmeister]] [[Heinrich Dusemer]] [[23. mai]]l [[1350]]. See eksisteeris vaheaegadeta [[1712]]. aastani.
[[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] olid aadlilipkonnad Eestis samal alusel Rootsi omadega.
==Välislingid==
{{Vikisõnaraamatus|aadlilipkond}}
[[Kategooria:Aadel]]
|
muudatust