|
'''Toimumisaega näitav määrus''' on [[määrus]]e liik, mis märgib [[lause]]s situatsiooni toimumise [[aeg (keeleteadus|aega]].
Sündmuse toimumise aega näitav (sündmust ajas piiritlev) määrus on üldiselt tegusõna [[vaba laiend]]. ''Ma viisin'' '''''eile''''' ''raamatud raamatukokku''. ▼Mõnede [[verb]]ide juures, nagu ''toimuma, juhtuma, sündima, algama, lõppema, kujunema, välja kujunema, puhkema, olema ´toimuma, juhtuma´'' aga tegusõna [[seotud laiend]]. '''''Viimasel ajal''''' ''juhtub majas imelikke asju''. ''Pidu olevat lõppenud alles'' '''''hommikul'''''. ▼Toimumisaega näitav määrus vastab küsimustele ''millal?'' ja ''mis ajal?''. ▼Kitsamad küsimused on ''mis kell? mis päeval? mis kuul? mis aastal? mis sajandil? mis ajastul?'' jne.
= Eesti keel =
Sündmuse toimumise aega näitav ehk sündmust ajas piiritlev määrus on
▲Sündmuse* toimumise aega näitav (sündmust ajas piiritlev) määrus on üldiselttavaliselt [[tegusõna ]] [[vaba laiend]] .: ''Ma viisin'' '''''eile''''' ''raamatud raamatukokku'' .;
▲Mõnede* [[verb]]idemõnede juurestegusõnade, nagunäiteks ''toimuma, juhtuma, sündima, algama, lõppema, kujunema, välja kujunema, puhkema, olema '' ´tähenduses 'toimuma, juhtuma ´' ' aga tegusõna [[seotud laiend]] .: '''''Viimasel ajal''''' ''juhtub majas imelikke asju''. ''Pidu olevat lõppenud alles'' '''''hommikul'''''.
▲Toimumisaega näitav määrus vastab küsimustele ''millal?'' javõi ''mis ajal?'' , täpsemalt ''mis kell? mis päeval? mis kuul? mis aastal? mis sajandil? mis ajastul?'' jne.
==Lokatiivne ajamäärus==
Lokatiivsed ajamäärused ehk sündmust ajas piiritlevad määrused on lauses ajamäärsõnad[[ajamäärsõna]]d, [[nimisõna]]de käändevormid või [[nimisõna]]d koos [[kaassõnakaassõnafraas]]degaid.
===Lokaliseerivad ajamäärsõnad===
* ''algul, ammu, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, iialgi, jalamaid, kord, kunagi, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, praegu, tänavu, vanasti, varsti, äsja, öösel, ükskord, ülehomme'' jt . Näiteks: ''Ametikõrgendust pole '''''niipea ''''' loota. Ta lahkus '''tookord''' baarist üksi. Siim luges '''hiljuti''' põnevat kriminaalromaani.'''Vanasti''' ei olnud televiisoreid ja külmkappe.'' ▼1. Ajamäärsõnadest on lokaliseerivad:
* inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: ''noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt'' jt .: '''''Kaheaastaselt ''''' läksin ma lasteaeda. '''Noorelt''' on lihtsam keelt õppida kui '''vanalt'''.'' ▼▲* ''algul, ammu, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, iialgi, jalamaid, kord, kunagi, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, praegu, tänavu, vanasti, varsti, äsja, öösel, ükskord, ülehomme'' jt. Näiteks: ''Ametikõrgendust pole '''''niipea''''' loota. Ta lahkus '''tookord''' baarist üksi. Siim luges '''hiljuti''' põnevat kriminaalromaani.'''Vanasti''' ei olnud televiisoreid ja külmkappe.''
===Lokaliseerivad [[nimisõna]]d ja [[nimisõnafraas]]id===
▲* inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: ''noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt'' jt. '''''Kaheaastaselt''''' läksin ma lasteaeda. '''Noorelt''' on lihtsam keelt õppida kui '''vanalt'''.''
2. Lauses ajamääruseks olevad [[nimisõna]]d ja [[nimisõnafraas]]id viitavad ajale või mõnele teisele situatsioonile. Grammatiline vorm võib olla väga mitmesugune. ▼
Näiteks* Kõige tavalisem on '''[[alalütlev kääne|alalütlevas käändes]] ajamäärus''': '''''Üheksakümne teisel aastal''' võeti Eesti kroon uuesti kasutusele. Olen olnud '''viimastel päevadel''' kõrges palavikus. '''Neljapäeva hommikul''' tuleb leping allkirjastada. Veemõõtjate näidud tuleb teatada '''kuu viimasel päeval.''''' ▼
* '''[[Seesütlev]]as käändes''' on ajamäärus peamiselt siis, kui
▲2. Lauses ajamääruseks olevad [[nimisõna]]d ja [[nimisõnafraas]]id viitavad ajale või mõnele teisele situatsioonile. Grammatiline vorm võib olla väga mitmesugune.
- see märgib eluea etappi: '''''Vanas eas''' hakkavad luud hõrenema''
1) Kõige tavalisem on alalütlev kääne.
▲Näiteks: '''''Üheksakümne teisel aastal''' võeti Eesti kroon uuesti kasutusele. Olen olnud '''viimastel päevadel''' kõrges palavikus. '''Neljapäeva hommikul''' tuleb leping allkirjastada. Veemõõtjate näidud tuleb teatada '''kuu viimasel päeval.'''''
2) [[Seesütlev]]as- käändes on ajamäärus peamiselt siis, kui tasee märgib eluea etappi ('''''Vanas eas''' hakkavad luud hõrenema.''), kuud ilma kuupäevata: (''Lumi sulab tavaliselt '''märtsis''' või '''aprillis'''''. või siis, kui ta peasõnaks on ''alguses, lõpus, hommikuhämaruses, videvikus, minevikus, tulevikus'' jne ('''''Tunni lõpus''' esitasime õpetajale küsimusi. Paul Goble: "Vaid '''minevikus''' elav riik jääb tulevikuta''.)
- kui selle [[fraasi peasõna|peasõnaks]] on ''alguses, lõpus, hommikuhämaruses, videvikus, minevikus, tulevikus'' jne: '''''Tunni lõpus''' esitasime õpetajale küsimusi. Paul Goble: "Vaid '''minevikus''' elav riik jääb tulevikuta''.
3) Nimetavas käändes on need ajamäärusfraasid: ▼
▲3) * '''[[nimetav kääne|Nimetavas käändes ]]''' on need ajamäärusfraasid :,
* mille [[fraasi peasõna|peasõnaks]] on ''kord, aasta, kuu, nädal, päev''. Nimetav kääne on siin tavaliselt kasutusel paralleelselt alalütlevaga. '''''Viimane kord''' (~'''viimasel korral''') läksime Markusega tülli. '''Järgmine nädal''' (~'''järgmisel nädalal''') peab hambaarsti juurde minema. ▼
▲* - mille [[fraasi peasõna| peasõnakspeasõna]] on ''kord, aasta, kuu, nädal, päev''. Nimetav kääne on siin tavaliselt kasutusel paralleelselt alalütlevaga.[[alalütlev]]aga: '''''Viimane kord''' (~'''viimasel korral''') läksime Markusega tülli. '''Järgmine nädal''' (~'''järgmisel nädalal''') peab hambaarsti juurde minema. ''
* mis väljendavad kellaaega. ''Koosolek hakkab '''kell üksteist'''. Teater lõpeb '''veerand kümme'''.'' ▼
▲* - mis väljendavad kellaaega .: ''Koosolek hakkab '''kell üksteist'''. Teater lõpeb '''veerand kümme'''.''
===Lokaliseerivad [[kaassõna]]d===
3. [[Kaassõna]]d, nagu ''aegu, eel, enne, järel, keskel, paiku, peale, pärast, vahel, jooksul, kestel'' jne paigutavad sündmuse võrdlusaja suhtes mitmel viisil, näidates nii sama- kui ka eriaegsust. Näiteks: '''''Pärast gümnaasiumi lõpetamist''' tahab Tiit ülikooli minna. Kiri peaks saajani jõudma '''nelja tööpäeva jooksul'''. '''Enne toast lahkumist''' tuleb elav tuli kustutada.''
==Lokatiivne ajamäärus ja tegusõna ajavormid==
Verbi'''[[Tegusõna]] [[aeg (keeletadus)|ajavormid]]''' ([[olevik (keeleteadus|olevik]], [[lihtminevik]], [[täisminevik]] jne) annavad sündmusele küll üldise toimumishetke kõne- ja vaatlushetke suhtes, kuid sündmuse ajaline täpsustamine on võimalik ajamääruse abil. Vrd: ''Ma käisin Karmeniga kinos. - Ma käisin '''eile õhtul''' Karmeniga kinos. Sõidame perega Hispaaniasse. - Sõidame perega '''ülejärgmisel kuul''' Hispaaniasse.''
* '''Tegusõna lihtmineviku- javõi oleviku vormiolevikuvormi''' kasutades võib sündmuse toimumisaega täpsustada ajamäärus.: ''Ilm on '''täna''' tavalisest jahedam. Kuhu sa '''eile''' läksid? Kassid on '''harva''' koertest suuremad. ''
Täis* '''Tegusõna täis- ja [[enneminevik]]uvormid''' võtavad mingi kindla vaatlushetke seisukohalt kokku selle, mis enne toimus. Täis- ja enneminevikenneminevikuvormid seostuvad ajavahemikku, kestust, sagedust või korduvust näitava ajamäärusega. Näiteks: ''Koer pole '''viimaste päevade jooksul''' midagi söönud. Ma olen '''kuus korda''' verd annetamas käinud. Mul on juba '''neli päeva''' hammas valutanud.''
Täis* '''Tegusõna täis- ja enneminevikugaenneminevikuvormidega''' võivad esineda kindlat ajakohta näitavad määrused järgmistel juhtudel:,
* - kui nad märgivad ajavahemikku, kuid jätavad ebamääraseks sündmuse toimumisaja selle vahemiku piires.: ''Me pole '''viimasel nädalal''' kordagi kohtunud. Jaanus on '''täna hommikul''' sulle mitu korda helistanud.;
* - kui lauses väljendatakse vaatlushetkeaegset seisundit, mis tuleneb mingil kindlal ajal minevikus toimunust.: ''Keegi on mulle '''pool tundi tagasi''' helistanud. Lennart Georg Meri on sündinud '''29. märtsil 1929. a''''';
* - kui enne- ja täisminevik on [[kaudne kõneviis|kaudse kõneviisi]] tähenduses.: ''Meelis on '''varahommikul''' tulnukaid näinud ja nendega juttu rääkinud.''
* - kui enneminevik kannab lihtmineviku tähendust.: ''Viisin raamatukokku raamatu, mille just '''äsja''' olin läbi lugenud''.
==Latiivne ajamäärus==
Latiivne ajamäärus on lause [[aspekt (keeleteadus)|aspekti]] suhtes [[perfektiivne aspekt|piiritletud]] ning väljendab tegevuse piirini jõudmise tähtaega. Latiivne ajamäärus moodustatakse [[saav kääne|saavas käändes]] nimisõnast[[nimisõna]]st ja samalaadsest määrsõnast.[[määrsõna]]st: '''''Homseks''' ei jõua ma raamatut läbi lugeda. Kleit õmmeldakse valmis '''kolmapäeva hommikuks'''.''
[[Kategooria:Keeleteadus]]
| 