Liustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: lisatud fy:Gletsjer |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Image:Eyjafjallajökull.jpeg|right|thumb|250px|[[Eyjafjallajökull]], liustik [[Island]]il]]▼
'''Liustik''' on [[Lumi|lume]] tihenemisel ja [[Ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerumisel]] tekkinud [[Jää|jäämass]], mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei [[Sulamine|sula]] [[Suvi|suvel]] täielikult ja liigub oma raskuse ja [[Gravitatsioon|gravitatsioonijõu]] mõjul eemale [[akumulatsiooniala]]st.
8. rida ⟶ 6. rida:
Liustikke, nende liikumist, levikut, [[füüsika]]lisi omadusi jms uuriv [[teadusharu]] on [[glatsioloogia]].
[[Image:155 - Glacier Perito Moreno - Panorama de la partie nord - Janvier 2010.jpg|center|thumb|800px|Liustik.]]
==Liustiku liikumine==
[[Image:Greenland Kangerlussuaq icesheet.jpg|thumb|right|250px|[[Gröönimaa jääkilp|Gröönimaa jääkilbi]] äär [[Kangerlussuaq]]i lähedal]]▼
Jää on küll [[Tahkis|tahke]] aine ja tavaarusaama järgi ei tohiks voolata, kuid suure rõhu all muutub ta siiski [[Plastilisus|plastilisemaks]] ja hakkab käituma väga [[Viskoossus|viskoosse]] [[vedelik]]una. Rõhku avaldab jääle tema enda raskus. Peale rõhu (mis oleneb liustiku paksusest) avaldavad voolamise kiirusele olulist mõju ka liustiku temperatuur ja [[nõlv]]a kaldenurk. Mida soojem on liustik, seda suurem on plastilisus. Arvatavasti avaldab liikumiskiirusele olulist mõju ka sulaveekiht, mis "sooja" liustiku alla võib tekkida. Liustik hakkab voolama siis, kui ta paksus ületab 50 meetrit. Erinevalt [[vooluvesi|vooluveest]] võib liustik liikuda ka ülesmäge, samuti võib liustik uuristada maapinda ka allpool [[erosioonibaas]]i. Näiteks [[Jõgi|jõgedega]] ei juhtu seda kunagi. Sellega on seletatav väga sügavate [[fjord]]ide, mis on liustikutekkelised [[pinnavorm]]id, olemasolu näiteks [[Norra]] [[rannik]]ul. Liustik ei liigu kogu ulatuses sama kiirusega. Näiteks oruliustiku servad, mis [[Hõõrdumine|hõõrduvad]] vastu orunõlvi, liiguvad aeglasemalt kui jää liustiku keskosas. Liustiku ülaosas, kus jää on väiksema rõhu tõttu habras, esineb tihti lõhesid. Lõhed ei ulatu sügavamale kui poolsada meetrit, sest sellest piirist allpool on liustik plastiline. Lõhesid esineb kõige rohkem seal, kus liustiku pind on kumer.
17. rida:
==Liustike tüübid==
▲[[Image:Greenland Kangerlussuaq icesheet.jpg|thumb|right|250px|[[Gröönimaa jääkilp|Gröönimaa jääkilbi]] äär [[Kangerlussuaq]]i lähedal]]
Eristatakse palju liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada [[oruliustik]]eks ja [[mandriliustik]]eks.
23. rida ⟶ 22. rida:
Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad laialdasi alasid. Sellisteks on näiteks [[Jääkilp|jääkilbid]], mis katavad suuremat osa [[Gröönimaa]]st ja [[Antarktis]]est. Nende akumulatsiooniala on liustiku keskosas, millest kuhjuv jää radiaalselt igas suunas eemale voolab. Liustikualune pinnamood enamasti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda, isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini.
Mandriliustikud jaotatakse [[jääkilp]]ideks ja [[jäämüts]]ideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Need on [[Gröönimaa jääkilp]] ja [[Antarktise jääkilp]]. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu 4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed jääkatted. Eristatakse [[kiltmaa]]de ja [[madalik]]e jäämütse. Jäämüts on näiteks [[Island]]i suurim liustik [[Vatnajökull]].
▲[[Image:Eyjafjallajökull.jpeg|right|thumb|250px|[[Eyjafjallajökull]], liustik [[Island]]il]]
[[Oruliustik]]ud ehk mäestikuliustikud on pikad "jääjõed", mis on reeglina kujunenud mäestikuorgudes. Oruliustikke jaotatakse omakorda:
| |||