Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Järeltäiend''' on [[täiend]], mis asub [[põhisõna]] järel.
Järelasendit kasutatakse täiendi esiletõstmiseks, peamiselt [[ilukirjandus]]keeles ja emotsionaalses [[kõnekeel]]es, nt ''
== Eesti keel ==
9. rida:
* esiletõstev ja pikem
''Talveöö, '''karge ja sünge'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.''
* [[asesõna]] ([[pronoomen]]it) laiendav
'''''Miski inimlik''' pole meile võõras. '''Miski muu'''; '''mina vaene'''.''
* [[võrdlustarind]]
'''''Tumehall nagu saatus'''. Meri, '''must kui öö'''. Naeratus, '''särav kui päike'''.''
* lahutatud ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus ▼
▲* '''põhjast lahutatud''' ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus
''Referaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi).
Vesi jooksis kraanist '''hästi külm''' (=kraanist jooksis hästi külm vesi).
Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallause]]ga, kus vastav [[omadussõna]] talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev järeltäiend on kui iseseisev [[elliptiline]] [[lause]].▼
Kirja saatis ta '''lühikese''' (= ta saatis lühikese kirja).''
''Ta kleit, '''päikesest pleekinud ja vihmast märg''', rebenes katki. - Ta kleit, mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki. ▼
Rühma juhtis nooruke leitnant, '''peenike kui piitsavars'''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. Peenike kui piitsavars.''▼
▲
Järeltäiend on '''mitmesõnaline'''. Ühesõnalised [[täiend]]id esinevad vaid [[asesõna]]lise põhja juures. Tihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti [[üttes]]. ▼
▲''Ta kleit, '''päikesest pleekinud ja vihmast märg''', rebenes katki. - Ta kleit, mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki.''
▲''Rühma juhtis nooruke leitnant, '''peenike kui piitsavars'''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. Peenike kui piitsavars.''
▲
''Õde, '''kallis''''', ''ulata mulle raamat.'' ''Sina, '''õnnetu''''', ''oled tõesti palju kannatanud!''
=== Asesõna järeltäiendina ===
'''Järelasendis''' kasutatakse peamiselt '''asesõnu''' ''niisugune, selline, seesugune, säärane ja sihuke'':
* iskuliste asesõnade laiendina. ''Kes ta '''niisugune''' on?''
36. rida ⟶ 40. rida:
=== Järeltäiendi kirjavahemärgid ===
[[Järellisand]] ning '''omadussõnaline järeltäiend''' eraldatakse oma põhjast koma(de)ga.
Omastavas käändes täiendi või [[kaassõna]] laiendi järellisand
''Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.'' Komaga ei eraldata:
* [[olevas käändes]] ja [[kui-lisand]]it.
''Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa.'' * '''vähendava''' või '''hellitleva''' varjundiga ilma täienditeta järellisandit.
''Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru''. * '''isikulist asesõna laiendavat''' täienditeta järellisandit, kui [[lause]] mõtteselgus ei kannata.
''Teil perenaistel on alati kiire.'' == Vaata ka ==
| |||