Arutelu:Riigivolikogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
52. rida:
::'''Eestis oli nii 1936. aasta rahvahääletusel kui ka 1938. aasta valimistel seaduslik ja mittekaristatav võimalus salajasel hääletamisel vastu hääletada, samuti end kandidaadiks üles seada.''' Kui Eesti rahvas Pätsi vastu nii suurt tülgastust tundis, nagu väidetakse, miks ta seda siis ei teinud?
 
::Pätsil olevat seaduseväänamise (et mitte öelda seaduserikkumise) monopol). Augustis 1932 ja juunis 1933 lükkas rahvahääletus kahel korral tagasi Riigikogu poolt esitatud uue põhiseaduse eelnõu. '''1920. aasta põhiseaduse järgi oli see piisav põhjus valida kummalgi juhul uus Riigikogu. Riigikogu liikmed ei lasknud end häirida ja istusid rahulikult oma toolidel edasi.''' Kui 1923. aastal I Riigikogu kaotas rahvahääletuse usuõpetuse küsimuses, astus see Riigikogu viivitamatult tagasi (muide, Riigikogu esimees oli siis Konstantin Päts).
 
::1938. aasta Riigivolikogu valimistel esines vähemalt üks võltsimisjuhtum, kus üritati Riigivolikogust eemal hoida opositsiooni kandidaati (Oskar Gustavsoni). Võltsijad selgitati välja ja neid karistati vanglaga. '''Kui võltsimine oleks olnud valitsuse poliitika, siis oleks istuma läinud Gustavson'''.
Naase leheküljele "Riigivolikogu".