Arutelu:Riigivolikogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
48. rida:
::'''Valimiste, sealhulgas demokraatlike valimiste, korraldamiseks ei ole parteid hädavajalikud.''' Valimisi peeti juba siis, kui kui mingeid parteisid olemaski ei olnud. Valivad inimesed (valijad) inimeste (kandidaatide) seast inimesi (rahvasaadikuid) – (mitte parteid parteide seast parteisid). Ma tahaksin näha, kuidas Keskerakond oma füüsilises jagamatus isikus valib Isamaaliidu ja Rahvaliidu vahel, samuti seda kuidas valituks osutunud partei oma füüsilises isikus istungisaalis maha istub. Seevastu on mulle täiesti arusaadav, kui valija N. N. valib kandidaadi A ja kandidaadi B vahel, kes neist paremini tema huve vallavolikogus või riigiparlamendis esindab, sõltumata sellest kas kandidaadid kuuluvad mõnesse erakonda või on eestkoste alt vabad sõltumatud kandidaadid.
 
::Kas minu lugupeetud oponendid, sealhulgas naissoost, teavad, et '''1930. aastail ei olnud Prantsusmaal ega Šveitsis naistel hääleõigust''', sõltumata parteide olemasolust seal? Vähemalt soolise võrdõiguslikkuse suhtes oli Pätsi Eesti Lebruni Prantsusmaast mõõtmatult ees (aga sellest hoolimata on politoloogide silmis igavesti Prantsusmaa demokraatlik ja Eesti mitte).
 
::'''Eestis oli nii 1936. aasta rahvahääletusel kui ka 1938. aasta valimistel seaduslik ja mittekaristatav võimalus salajasel hääletamisel vastu hääletada, samuti end kandidaadiks üles seada.''' Kui Eesti rahvas Pätsi vastu nii suurt tülgastust tundis, nagu väidetakse, miks ta seda siis ei teinud?
Naase leheküljele "Riigivolikogu".