Arutelu:Riigivolikogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
46. rida:
::Näib, et ei tule niipea (põhitöökoht oma kohustustega on ootamas). Põhimõtteliselt peaks saama ühe üldise artikli ja üks iga valimisringkonna kohta eraldi. Mul on praegu kasutada Postimehes 1938. aastal ilmunud esialgsed valimistulemused, kuid need ei pruugi olla lõplikega kokkulangevad. Üritan siin lühidalt oma seisukohad ja teadmised edasi anda.
::'''Valimiste, sealhulgas demokraatlike valimiste, korraldamiseks ei ole parteid hädavajalikud.''' Valimisi peeti juba siis, kui kui mingeid parteisid olemaski ei olnud. Valivad inimesed (valijad) inimeste (kandidaatide) seast inimesi (rahvasaadikuid) – (mitte parteid parteide seast parteisid). Ma tahaksin näha, kuidas Keskerakond oma füüsilises jagamatus isikus valib Isamaaliidu ja Rahvaliidu vahel, samuti seda kuidas valituks osutunud partei oma füüsilises isikus istungisaalis maha istub. Seevastu on mulle täiesti arusaadav, kui valija N. N. valib kandidaadi A ja kandidaadi B vahel, kes neist paremini tema huve vallavolikogus või riigiparlamendis esindab, sõltumata sellest kas kandidaadid kuuluvad mõnesse erakonda või
::Kas minu lugupeetud oponendid, sealhulgas naissoost, teavad, et '''1930. aastail ei olnud Prantsusmaal ega Šveitsis naistel hääleõigust''', sõltumata parteide olemasolust seal? Vähemalt soolise võrdõiguslikkuse suhtes oli Pätsi Eesti Lebruni Prantsusmaast mõõtmatult ees (aga sellest hoolimata on politoloogide silmis Prantsusmaa demokraatlik ja Eesti mitte).
57. rida:
::Väidetakse, et 1938. aasta valimistel said opositsiooni kandidaadid kokku rohkem hääli kui Rahvarinde kandidaadid kokku. '''Ka 1992. aasta Riigikogu valimiste järel ilmus Riigikogu nimekiri, "nagu see oleks pidanud tegelikult olema"''' (101 enim isiklikult hääli saanud kandidaati, protestiks paarikümne häälega Riigikogusse pääsenud isikute vastu). See on spekulatsioon ja ei muuda tagantjärele Riigivolikogu, nagu ka mitte 1992. aasta Riigikogu koosseisu ega mitte valimisseadusi.
::Riiginõukogu moodustamise eesmärk oli sama, mis proportsionaalsetel valimistel – anda väikestele huvigruppidele võimalus riigiasjadest osa võtta (on kahtlane, kas näiteks majaomanikud, agronoomid või käsitöölised oleksid parteina üleriikilel valimistel Riigikogusse saanud). Kahekojaline parlament oli 1930. aastaqil olemas paljudes, vist isegi enamuses rikides (sealhulgas Rootsi, Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa). '''USA-s on teine koda (Senat) olemas tänaseni. Kas ka USA on ebademokraatlik riik?'''
::Otsustada tegelikult eksisteerinud riikide ja poliitikute üle politoloogiliste teooriate järgi on ebakonstruktiivne ('''Kas politoloogid, kes Eesti ja Pätsi kõhklematult paika on pannud, on üldse teadlikud, millised maailmajaos Eesti asub?'''). Kui vastuollu lähevad abstraktne teooria ja tegelikkus, usun ma tegelikkust. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 14. august 2006, kell 10:56 (UTC)
: Demokraatlikkus on suhteline, sellel on erinevaid astmeid ja varjundeid. Sõna "okupatsioon" ei kasutata alati korrektseilt. Nende sõnade kasutamisega tuleb olla väga ettevaatlik ja täpne. Igatahes ei tohiks neid kasutada loosungitena, vaid esitada asjad võimalikult detailselt ja faktitäpselt. Muidugi ei pääse mööda ka tõlgendusest, kuid kõik, mis ei ole täiesti vaieldamatu, tuleks esitada atribueeritud seisukohtadena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. juuni 2006, kell 12.35 (UTC)
| |||