Arutelu:Riigivolikogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
46. rida:
::Näib, et ei tule niipea (põhitöökoht oma kohustustega on ootamas). Põhimõtteliselt peaks saama ühe üldise artikli ja üks iga valimisringkonna kohta eraldi. Mul on praegu kasutada Postimehes 1938. aastal ilmunud esialgsed valimistulemused, kuid need ei pruugi olla lõplikega kokkulangevad. Üritan siin lühidalt oma seisukohad ja teadmised edasi anda.
::'''Valimiste, sealhulgas demokraatlike valimiste, korraldamiseks ei ole parteid hädavajalikud.''' Valimisi peeti juba siis, kui kui mingeid parteisid olemaski ei olnud. Valivad inimesed (valijad) inimeste (kandidaatide) seast inimesi (rahvasaadikuid) – (mitte parteid parteide seast parteisid). Ma tahaksin näha, kuidas Keskerakond oma füüsilises jagamatus isikus valib Isamaaliidu ja Rahvaliidu vahel, samuti seda kuidas valituks osutunud partei oma füüsilises isikus istungisaalis maha istub. Seevastu on mulle täiesti arusaadav, kui valija N. N. valib kandidaadi A ja kandidaadi B vahel, kes neist paremini tema huve vallavolikogus või riigiparlamendis esindab, sõltumata sellest kas kandidaadid kuuluvad mõnesse erakonda või mitte.
::Kas minu lugupeetud oponendid, sealhulgas naissoost, teavad, et '''1930. aastail ei olnud Prantsusmaal ega Šveitsis naistel hääleõigust''', sõltumata parteide olemasolust seal? Vähemalt soolise võrdõiguslikkuse suhtes oli Pätsi Eesti Lebruni Prantsusmaast mõõtmatult ees (aga sellest hoolimata on
::'''Eestis oli nii 1936. aasta rahvahääletusel kui ka 1938. aasta valimistel seaduslik ja mittekaristatav võimalus salajasel hääletamisel vastu hääletada, samuti end kandidaadiks üles seada.''' Kui Eesti rahvas Pätsi vastu nii suurt tülgastust tundis, nagu väidetakse, miks ta seda siis ei teinud?
::Pätsil olevat seaduseväänamise (et mitte öelda seaduserikkumise monopol). Augustis 1932 ja juunis 1933 lükkas rahvahääletus kahel korral tagasi Riigikogu poolt esitatud uue põhiseaduse eelnõu. '''1920. aasta põhiseaduse järgi oli see piisav põhjus valida kummalgi juhul uus Riigikogu. Riigikogu liikmed ei lasknud end häirida ja istusid rahulikult oma toolidel edasi.''' Kui 1923. aastal I Riigikogu kaotas rahvahääletuse usuõpetuse küsimuses, astus see Riigikogu viivitamatult tagasi (muide, Riigikogu esimees oli siis Konstantin Päts).
56. rida:
::1938. aasta Riigivolikogu valimistel esines vähemalt üks võltsimisjuhtum, kus üritati Riigivolikogust eemal hoida opositsiooni kandidaati (Oskar Gustavsoni). Võltsijad selgitati välja ja neid karistati vanglaga. '''Kui võltsimine oleks olnud valitsuse poliitika, siis oleks istuma läinud Gustavson'''.
::Väidetakse, et 1938. aasta valimistel said opositsiooni kandidaadid kokku rohkem hääli kui Rahvarinde kandidaadid kokku. '''Ka 1992. aasta Riigikogu valimiste järel ilmus Riigikogu nimekiri, "nagu see oleks pidanud tegelikult olema"''' (101 enim isiklikult hääli saanud kandidaati, protestiks paarikümne häälega Riigikogusse pääsenud isikute vastu). See on spekulatsioon ja ei muuda tagantjärele Riigivolikogu, nagu ka mitte 1992. aasta Riigikogu koosseisu ega mitte valimisseadusi.
: Demokraatlikkus on suhteline, sellel on erinevaid astmeid ja varjundeid. Sõna "okupatsioon" ei kasutata alati korrektseilt. Nende sõnade kasutamisega tuleb olla väga ettevaatlik ja täpne. Igatahes ei tohiks neid kasutada loosungitena, vaid esitada asjad võimalikult detailselt ja faktitäpselt. Muidugi ei pääse mööda ka tõlgendusest, kuid kõik, mis ei ole täiesti vaieldamatu, tuleks esitada atribueeritud seisukohtadena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. juuni 2006, kell 12.35 (UTC)
| |||