Toimumisaega näitav määrus: erinevus redaktsioonide vahel

Sündmuse toimumise aega näitav (sündmust ajas piiritlev) määrus on üldiselt tegusõna [[vaba laiend]]. Näiteks ''Ma viisin'' '''''eile''''' ''raamatud raamatukokku''.

Mõnede [[verb]]ide juures, nagu ''toimuma, juhtuma, sündima, algama, lõppema, kujunema, välja kujunema, puhkema, olema ´toimuma, juhtuma´'' aga tegusõna [[seotud laiend]]. Näiteks: '''''Viimasel ajal''''' ''juhtub majas imelikke asju''. ''Pidu olevat lõppenud alles'' '''''hommikul'''''.

SündmustLokatiivne ajasajamäärus piiritlevatehk määrustsündmust ehkajas piiritlev lokatiivsetmäärus ajamääruston vormistavadlauses ajamäärsõnad, nimisõnade käändevormid või [[nimisõna]]d koos [[kaassõna]]dega.

• ''algul, ammu, edasi, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, ennevanasti, ennemalt, homme, hiljuti, iial, iialgi, juba, jalamaid, kord, kunagi, millal, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, peatselt, praegu, pärast, täna, tänavu, vanasti, viimaks, varsti, äsja, öösel, ükskord, üleeile, ülehomme'' jt. Näiteks: ''Ametikõrgendust pole '''''niipea''''' loota. Ta lahkus '''tookord''' baarist üksi. Siim luges '''hiljuti''' põnevat kriminaalromaani. Elasid '''kord''' eit ja taat. '''Vanasti''' ei olnud televiisoreid ja külmkappe.''

• inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: ''noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt'' jt. Näiteks: '''''Kaheaastaselt''''' läksin ma lasteaeda. '''Noorelt''' on lihtsam keelt õppida kui '''vanalt'''.''

2. AegaLauses märkivadajamääruseks olevad [[nimisõna]]d ja [[nimisõnafraas]]id onviitavad leksikaalselt kas ajanimetusedajale või viitavad mingilemõnele teisele situatsioonile. Grammatiline vorm võib olla väga mitmesugune.

Näiteks: '''''Üheksakümne teisel aastal''' võeti Eesti kroon uuesti kasutusele. Olen olnud '''viimastel päevadel''' kõrges palavikus. '''Õhtul poole kümne ajal''' helistas meile politsei. '''Neljapäeva hommikul''' tuleb leping allkirjastada. Veemõõtjate näidud tuleb teatada '''kuu viimasel päeval.''' Anton Hansen Tammsaare on sündinud '''30. jaanuaril 1878. aastal. Kahel viimasel nädalal''' ei ole ta Siirist midagi kuulnud.''

2) [[Seesütlev]]as käändes on ajamäärus peamiselt siis, kui ta märgib eluea etappi ('''''Vanas eas''' hakkavad luud hõrenema.''), kuud ilma kuupäevata (''Lumi sulab tavaliselt '''märtsis''' või '''aprillis'''''. või siis, kui ta peasõnaks on ''alguses, lõpus, hommikuhämaruses, videvikus, minevikus, olevikus, tulevikus'' jne ('''''Tunni lõpus''' esitasime õpetajale küsimusi. Paul Goble: "Vaid '''minevikus''' elav riik jääb tulevikuta''.)

• mille [[fraasi peasõna|peasõnaks]] on ''kord, aasta, kuu, nädal, päev''. Nimetav kääne on siin tavaliselt kasutusel paralleelselt alalütlevaga. Näiteks: '''''Viimane kord''' (~'''viimasel korral''') läksime Markusega tülli. '''Järgmine nädal''' (~'''järgmisel nädalal''') peab hambaarsti juurde minema.

• mis väljendavad kellaaega. Näiteks: ''Koosolek hakkab '''kell üksteist'''. Teater lõpeb '''veerand kümme'''.''

3. Kaassõnad, nagu ''aegu, eel, eest, enne, järel, keskel, paiku, peale, pärast, vahel, ümber, jooksul, kestel'' paigutavad sündmuse võrdlusaja suhtes mitmel viisil, näidates nii sama- kui ka eriaegsust. Näiteks: '''''Pärast gümnaasiumi lõpetamist''' tahab Tiit ülikooli minna. Kiri peaks saajani jõudma '''nelja tööpäeva jooksul'''. '''Enne toast lahkumist''' tuleb elav tuli kustutada.''

Verbi ajavormid (olevik, lihtminevik, täisminevik jne) annavad sündmusele küll üldise toimumishetke kõne- ja vaatlushetke suhtes, kuid sündmuse ajaline täpsustamine on võimalik ajamääruse abil. Vrd: ''Ma käisin Karmeniga kinos. - Ma käisin '''eile õhtul''' Karmeniga kinos. Sõidame perega Hispaaniasse. - Sõidame perega '''ülejärgmisel kuul''' Hispaaniasse.'' ''Ma kirjutan talle kirja. - Ma kirjutan talle '''täna õhtul''' kirja.''

Tegusõna lihtmineviku ja oleviku vormi kasutades võib sündmuse toimumisaega täpsustada ajamäärus. Näiteks: ''Ilm on '''täna''' tavalisest jahedam. Kuhu sa '''eile''' läksid? Kassid on '''harva''' koertest suuremad. ''

• kui nad märgivad ajavahemikku, kuid jätavad ebamääraseks sündmuse toimumisaja selle vahemiku piires. Näiteks: ''Me pole '''viimasel nädalal''' kordagi kohtunud. Jaanus on '''täna hommikul''' sulle mitu korda helistanud.

• kui lauses väljendatakse vaatlushetkeaegset seisundit, mis tuleneb mingil kindlal ajal minevikus toimunust. Näiteks: ''Keegi on mulle '''pool tundi tagasi''' helistanud. Lennart Georg Meri on sündinud '''29. märtsil 1929.'''''

• kui enne- ja täisminevik on kaudse kõneviisi tähenduses. Näiteks: ''Meelis on '''varahommikul''' tulnukaid näinud ja nendega juttu rääkinud.''

• kui enneminevik kannab lihtmineviku tähendust. Näiteks: Viisin raamatukokku raamatu, mille just '''äsja''' olin läbi lugenud.

Latiivne ajamäärus on lause aspekti suhtes piiritletud ning väljendab tegevuse piirini jõudmise tähtaega. Latiivne ajamäärus moodustatakse saavas käändes nimisõnast ja samalaadsest määrsõnast. Näiteks: '''''Õhtuks''' oleme me kõik väsinud. '''Homseks''' ei jõua ma raamatut läbi lugeda. Kleit õmmeldakse valmis '''kolmapäeva hommikuks'''.''