Mineviku kesksõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P masintoim using AWB
3. rida:
== Eesti keel ==
Mineviku [[kesksõna]]d on<br />
* [[isikuline tegumood|isikulise tegumoe]] kesksõna ehk '''''nud-''kesksõna''': ''ela/'''nud''''', ''maga/'''nud''''', ''söö/'''nud'''''<br />
* [[umbisikuline tegumood|umbisikulise tegumoe]] kesksõna ehk '''''tud-'''''/''(dud-)'''''kesksõna''': ''ela/'''tud''''', ''maga/'''tud''''', ''söö/'''dud'''''.<br />
Mineviku kesksõna tegumoevorme võib käsitleda eri kesksõnadena ning nimetada neid ''nud''-kesksõnaks ja ''tud''-kesksõnaks.<br />
<br />
Mineviku kesksõna on [[sõnaliik|sõnaliigilt]] kaheplaaniline.
* Mineviku kesksõna võib käituda nagu [[tegusõna]] ja olla [[lause]]s:<br />
** [[öeldis]], kus tegusõna käändeline vorm koos abiverbiga ''olema'' moodustab [[liitvormi]]: ''Toidukaupade hinnad '''on''' viimase paari kuu jooksul märgatavalt '''tõusnud'''''.<br />
[[Tegussõna]] liitvormi osana saavad peale [[sihiline tegusõna|sihiliste verbide]] esineda umbisikulises tegumoes ka [[sihitu tegusõna|sihitute verbide]] mineviku kesksõnad: ''Eks '''ole''' varemgi nii '''elatud'''''.<br />
<br />
* Mineviku kesksõna võib käituda nagu [[omadussõna]] ning olla lauses:<br />
** [[täiend]]: '''''Valmistatud''' õhtusöök oli imehea''.<br />
*** [[Eestäiend]]ina mineviku kesksõna [[kääne|käände-]] ja [[arv (keeleteadus)|arvukategooriaga]] ei seondu, st ta ei [[ühildumine|ühildu]] oma põhjaga: ''Nendelt teotahtelistelt ja '''elukogenud''' noortelt oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta''.<br />
*** [[Järeltäiend]]ina esinev mineviku kesksõna seondub käände- ja arvukategooriaga, ühildudes oma põhjaga käändes ja arvus: ''Nendelt noortelt, teotahtelistelt ja '''elukogenutelt''', oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta.''<br />
** [[öeldistäide]]: ''Kas see koht on '''võetud'''?''<br />
** [[seisundimäärus]]: ''Pikast retkest '''väsinuna''' heitsime kohe magama''.<br />
<br />
 
== Vaata ka ==
* [[Oleviku kesksõna]]<br />
<br />
 
== Kasutatud kirjandus ==
* Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut, §47.<br />
* Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 268 - 269.<br />
 
[[Kategooria: Keeleteadus]]
[[Kategooria: Morfoloogia]]
[[Kategooria: Süntaks]]