Redaktsioon: 2. detsember 2012, kell 14:08 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust br ära ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. detsember 2012, kell 19:44 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 057 muudatust P masintoim using AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Oleviku kesksõna''' ehk '''oleviku partitsiip''' on [[käändeline verbivorm\|tegusõna käändeline vorm]]. See väljendab tegevust, mis iseloomustab suhtelises olevikus [[tegevussubjekt~~\|tegevussubjekti~~]]i või [[tegevusobjekt~~\|tegevusobjekti~~]]i. ==Eesti keel== Oleviku kesksõna tunnus on ''v'', mis liitub tüvele (''põle/'''v''''') või umbisikulise tegumoe tunnusele: ''põle/ta/'''v'''''. [[Kaashäälik~~\|Kaashäälikuga~~]]uga lõppeva tüve järel tekib oleviku kesksõna tunnuse ja tüve vahele ''e'' (''laul/ma : laul/'''ev'''''). Oleviku [[~~Kesksõna\|kesksõnad~~kesksõna]]d on * [[Isikuline tegumood\|isikulise tegumoe]] kesksõna ehk ''v''-kesksõna, mis iseloomustab tegijat: '''''lamav''' koer'', '''''uinuv''' kaunitar'', * [[Umbisikuline tegumood\|umbisikulise tegumoe]] kesksõna ehk ''tav''- kesksõna, mis iseloomustab tegevusobjekti: '''''vaadatav''' saade'', '''''värvitav''' sein''. Umbisikulises tegumoes saab esineda ainult [[Sihiline tegusõna\|sihilise tegusõna]] oleviku kesksõna: ''põlev: põletav'', ''jooksev: joostav'', aga ainult ''lehkav'', ''hõljuv''. 12. rida: Oleviku kesksõna [[Lauseliikmed\|süntaktilised funktsioonid]] kattuvad täiesti [[omadussõna]] süntaktiliste funktisoonidega. See võib esineda lauses * [[~~Täiend\|täiendina~~täiend]]ina: ''Lavalt kostus '''meeldiv''' muusika''. * [[Öeldistäide\|öeldistäitena]]: ''See uudis on küll '''rõõmustav'''''. * [[~~Seisundimäärus\|seisundimäärusena~~seisundimäärus]]ena: ''Supp toodi '''auravana''' lauale''. Oleviku kesksõna seostub nagu ka omadussõna [[kääne\|käände-]] ja [[arv (keeleteadus)\|arvukategooriaga]]: '''''tilkuv''' kraan'' : '''''tilkuvast''' kraanist'' : '''''tilkuvaid''' kraane''. Võrdluskategooriaga seostuvad vaid need oleviku kesksõnad, mille tähendus on algsest protsessi tähendusest eemale nihkunud: '''''helisev''' hääl'' : '''''helisevam''' hääl''. 24. rida: * Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut, 66 - 67. * Eesti Keele Instituut. Eesti keele käsiraamat. Morfoloogia. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_78 [[Kategooria:Süntaks]]

Oleviku kesksõna: erinevus redaktsioonide vahel