Karplik murre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2+) (Robot: muudetud ca:Fractura concoïdal |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Obsidiaan.jpg|
'''Karplik murre''' ehk '''karpjas murre''' on [[amorfne aine|amorfsetele tahkistele]] ja puuduva või halva [[lõhenevus]]ega [[mineraal]]idele omane viis mehaanilisel purunemisel jaguneda siledate kõverjooneliste ja läikivate pindadega fragmentideks. Karplikuks murdeks nimetatakse nii vastava murdepinna tekkimist kui ka murdepinda ennast.
6. rida:
Karplikuks nimetatakse vastavat murdepinda seetõttu, et sageli on ta kaarjas ehk võib meenutada kujult [[karbid|karbi]] ühe poolme jäljendit.
Mõned karplikku murret omavad materjalid olid eelajaloolisel ajal teravate lõikavate servade tõttu hinnatud [[tööriist]]ade tegemise materjalina. Selliste materjalide hulka kuuluvad [[ränikivi]] ja [[obsidiaan]] ehk vulkaaniline klaas.
Kuna materjalidel, millel esineb karplik murre, puuduvad eelistatud lõhenemistasandid, siis saab murde järgi kindlaks teha, kui suured jõud on murde põhjustanud. Insenerid kasutavad selliseid materjale, et välja selgitada, kui suured ja mis suunalised jõud mõjusid mingile kehale selle purunemise ajal. See on võimalik sellepärast, et karplik murre tekib üksnes mehaanilise jõu mõjul, aga mitte näiteks suure külma käes.
[[Kategooria:Mineraloogia]]
| |||