Y: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
Ypsilonliku traditsiooni üheks institutsionaalseks kandjaks on olnud [[EYS Veljesto]], mille liikmete hulka kuulus ka Johannes Aavik. Traditsioon on levinud eelkõige opositsiooniliste ja humanitaarteaduses tegevate haritlaste ning loovharitlaskonna kaudu. Näiteks filosoofina tuntud [[Jaan Kangilaski]] (samuti [[Veljesto]] liige) on ypsilonlikku traditsiooni jätkanud.
Nimekaim ypsilonlane oli läbi nõukogude aja vastumõtleja [[Uku Masing]]. Ypsilonlus isikupärase stiili teenistuses (näiteks [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] ja [[Eesti Ekspress]]i kultuurilisa [[Areen]] esseedes, kirjandusajakirjades (nt [[Looming]], [[Vihik]] ja [[Värske Rõhk]]) ja ilukirjandustekstides on tänapäeval aktsepteeritud (kuigi Uku Masingu tekstide väljaandmisel on kirjastus [[Ilmamaa]] sellest loobunud). Eeskätt 80ndatest alates on ypsilonlus olnud [[punkluule]] üks tunnuseid. Tänapäevalgi tarvitavad y-d paljud luuletajad. Ypsilonlusest eesti kirjanduses on kirjutanud ülevaate Mart Velsker<ref>Mart Velsker. Y eesti kirjanduses. // Vikerkaar 2001, nr 10, lk 78–86</ref>.
Paljud piirduvad ''y'' kasutamisega isiklikes märkmetes ja erakirjades. On keeruline kindlaks teha, kui palju on eesti haritlaskonnas ypsilonlasi, sest suurema jao trükiväljaannete keeletoimetajad ja korrektorid toimetavad käsikirjades esitatud y ära trükis sallitud ü-ks.
| |||