Johan Skytte: erinevus redaktsioonide vahel

Ta õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai [[1617]]. aastal [[riiginõunik]]uks, oli aastatel [[1622]]–[[1645]] [[Uppsala Ülikool]]i kantsler, tegutses [[Põhja-Soome]] [[laaman]]ina<ref>[[Anders Anton von Stiernman]]: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 [http://books.google.ee/books?id=z4Y-AAAAcAAJ&hl=en&pg=RA1-PA468#v=onepage&q=&f=false lk.468-469]</ref>, oli [[1629]]–[[1634]] [[Liivimaa|Liivi]]–, [[IngeriIngerimaa]]– ja [[Karjala]] kindralkuberner, [[1632]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i esimene kantsler, [[1634]]. aastast [[Göta õuekohus|Göta õuekohtu]] esimene president, saadik [[Brömsebro rahu]] sõlmimisel [[1645]].

Skytte oli ka kuningas [[Gustav II Adolf]]i isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. TänasePraeguse ülikooli eelkäija Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas ta lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad -– [[eestlased]] ja [[lätlased]].