Redaktsioon: 27. veebruar 2005, kell 01:41 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. august 2006, kell 00:23 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 359 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''x-ühik''' (tähis '''X''', ka: ''xu'') ehk '''siigbaan''' on [[mittesüsteemne mõõtühik\|mittesüsteemne]] [[pikkusühikud\|pikkusühik]], mida alates [[1920. aastad\|1920ndatest]] kasutati [[röntgenikiirgus]]e ja [[gammakiirgus]]e [[lainepikkus]]e väljendamiseks ning [[kristallivõre konstandid\|kristallivõre konstantide]] avaldamiseks. ~~'''X-ühik''' on mittesüsteemne [[pikkusühikud\|pikkusühik]]. Tähis '''X'''.~~ Ühiku defineeris [[1925]] rootsi füüsik [[kaltsiit\|kaltsiidi]] [[kristallipind]]ade vahelise kauguse kaudu 18 °C juures. Selle kauguse kõige täpsem hinnang oli tollal 302,945 [[pikomeeter\|pm]]. See kaugus loeti täpselt võrdseks 3029,45 X-ga, nii et x-ühiku ligikaudseks väärtuseks tuli 0,1 pm. :1 X = 1,00206 · 10<sup>-13</sup> [[meeter\|m]] = 100,206 [[meeter\|fm]]▼ ▲:Hiljem selgus, et 1 X =· 1,00206 ~~·~~ 10<sup>-13</sup> ~~[[meeter\|m]]~~= 0,10026 pm = 100,206 [[~~meeter~~femtomeeter\|fm]]. Aastal [[1965]] hakati x-ühiku asemel kasutama [[ongström]]it (Å), mis võrdub 100 pikomeetri ehk 0,1 [[nanomeeter\|nanomeetriga]]. On defineeritud ka '''vase x-ühik''' ja '''molübdeeni x-ühik'''. Vase x-ühiku ('''xu(CuKα1)''') puhul loeti [[vask\|vase]] Kα1-spektrijoone lainepikkuseks täpselt 1537,400 x-ühikut. See andis x-ühiku väärtuseks 1,00207789×10<sup>-13</sup> ± 7,0×10<sup>-20</sup> m. Molübdeeni x-ühiku ('''xu(CuKα1)''') puhul loeti [[molübdeen]]i Kα1-spektrijoone lainepikkuseks täpselt 707,831 x-ühikut. See andis x-ühiku väärtuseks 1,00209938×10<sup>-13</sup> ± 4,5×10<sup>-20</sup> m. [[et:X-ühik]] [[fr:Siegbahn]] ~~{{täienda}}~~ [[Kategooria:Pikkusühikud]]

X-ühik: erinevus redaktsioonide vahel