Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
37. rida:
[[9. aprill]]il moodustati [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]], suurmaaomanike, väikemaaomanike ja [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus|linnaelanike]] esinduskogu [[Eestimaa]]l, Tallinnas [[Eestimaa Maakogu]] ja [[10. aprill]]il, [[Riia]]s [[Liivimaal]]l [[Liivimaa Maakogu]].
Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides, seisuse peale vaatamata, valiti [[Stäel von Holstein]]i juhtimisel ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid Kuramaa, Liivimaa, Saaremaa, Riia ja Eestimaa rüütelkondade, linnade, vaimulikkonna ja valdade talupoegade esindajad. Maanõukogu koosnes 58 liikmest
Balti Hertsogiriik oli kavandatud [[seisus]]liku, ebademokraatliku riigina, nagu olid ka teised selleaegsed saksa väikeriigid; ajaloolistel põhjustel oli Maanõukogus ülekaal end sakslasteks pidavatel isikutel. Eestlastest ja lätlastest kuulusid Maanõukogu koosseisu vähetuntud nimed, toetuse saavutamine mõjukamatelt ja tuntumatelt eesti poliitikutelt (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) nurjus. [[Hertsog]]iks pidi esialgse kava kohaselt saama [[Preisimaa kuningas]], kes oli ka [[Saksamaa keiser]] [[Wilhelm II]], kuid Saksamaa väikeriikide valitsejate vastuseisu tõttu jäi viimaseks riigipea kandidaadiks [[Mecklenburgi hertsog]] [[Adolf Friedrich]]; samuti jäi teostamata plaan taastada Kuramaal omamaine [[Bironid|Bironite]] dünastia. Hertsogiriik jaotati eesti-läti keelepiiri järgi seitsmeks [[kanton]]iks ([[Kuramaa]], [[Riia]] linn, [[Latgale]], [[Lõuna-Liivimaa]], [[Põhja-Liivimaa]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] ja [[Eestimaa]]).
| |||