Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
25. rida:
Preisimaa mõju suurendas [[Prantsuse-Preisi sõda]], mille tulemusena kuulutati 18. jaanuaril 1871 [[Versailles]]'s välja [[Saksa keisririik]], mis ühendas Põhja-Saksa Liiduga Lõuna-Saksa riigid. Kõik endise Saksa Liidu liikmesriigid, väljaarvatud Austria, [[Luksemburg]] ja [[Liechtenstein]], said aastal 1871 keisririigi (saksa ''Kaiserreich'') osaks.
 
==Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju==
 
[[Pilt:Prince Metternich by Lawrence.jpeg|thumb|Austria kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Klemens Wenzel von Metternich]] domineeris Saksa Liidus aastatel 1815 kuni 1848]]
43. rida:
==Romantism, rahvuslus ja liberalism märtsieelsel ajastul==
 
Kuigi Suure Prantsuse Revolutsiooni poolt vallandatud jõud olid pärast Viini kongressi näiliselt kontrolli all, oli konservatiivsete jõudude ja liberaalsette natsionalistide vaheline konflikt parimal juhul ainult edasi lükatud. Ajastut kuni ebaõnnestunud 1848 revolutsioonini, kus need pinged üles kerkisid, nimetatakse tavaliselt märtsieelseks (saksa ''Vormärz''), viidates 1848. aasta märtsis puhkenud mässudele.
 
Selles konfliktis pistsid vana korra jõud rinda Suurest Prantsuse Revolutsioonist ja inimõigustest inspireeritud jõudude vastu. Konkurentsi sotsioloogilisse kokkuvarisemisse olid, jämedalt, ühelt poolt haaratud enamasti äri, kaubandus ja tööstus, ning teiselt poolt maaomanikest aristokraatia või sõjaline aristokraatia (junkrud) Preisimaal, Habsburgide monarhia Austrias ja Saksamaa väikeste vürstiriikide ja linnriikide konservatiivsed ülikud.
 
Vahepeal käärisid muutuste nõudmised alt Suure Prantsuse Revolutsioonirevolutsiooni mõjul üle. Kogu Saksa Liidus oli Austria mõju ülim, põhjustades rahvuslike liikumiste viha. Metternich pidas rahvuslust, eriti rahvuslikke noorteliikumisi, kõige suuremaks ohuks: Saksa rahvuslus ei pruugi hüljata vaid Austria domineerimist liidus, vaid võib ka stimuleerida rahvuslikke tundeid Austria keisririigis endas. Mitmerahvuselises mitmekeelses riigis, kus slaavlased ja ungarlased olid sakslaste suhtes enamuses, olid tšehhi, slovaki, ungari, poola, serbia või horvaatia tunnete väljendused koos keskklassi liberalismiga kindlasti kohutavad.
 
Märtsieelne ajastu nägi selliste tegelaste tõusu nagu [[August Heinrich Hoffmann von Fallersleben]], [[Ludwig Uhland]], [[Georg Herwegh]], [[Heinrich Heine]], [[Georg Büchner]], [[Ludwig Börne]] ja [[Bettina von Arnim]]. Võimlemise isa [[Friedrich Ludwig Jahn]]i võimlemisliidud tutvustasid keskklassi saksa noorsoole rahvuslikke ja demokraatlikke ideid, mis formeerusid rahvuslikeks ja liberaal-demokraatlikeks üliõpilaskorporatsioonideks (saksa ''Burschenschaft''). Wartburgi festival aastal 1817 tähistas [[Martin Luther]]it kui esi-saksa rahvuslast, ühendades luterluse saksa rahvuslusega ja aidates äratada usulisi tundeid saksa rahvusriigi eesmärgil. Festival kulmineerus mitme raamatu ja muu eseme põletamisega, mis sümboliseerisid reaktsioonilisi hoiakuid. Üks neist oli [[August von Kotzebue]] raamat. Aastal 1819 süüdistati Kotzebued Venemaa kasuks luuramises ja siis ta mõrvati teoloogiaüliõpilase [[Karl Ludwig Sand]]i poolt, kes hukati selle kuriteo eest. Sand kuulus üliõpilaskorporatsiooni (''Burschenschaft'') sõjakasse rahvuslikku fraktsiooni. Metternich kasutas mõrva ettekäändena anda välja 1819. aasta [[Karlsbadi dekreet]], mis saatis üliõpilaskorporatsioonid laiali, surus maha liberaalse ajakirjanduse ja piiras tõsiselt akadeemilisi vabadusi.