Kährik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Sillero-Zubiri, C. & Hoffmann, M. (Canid Specialist Group) |nimi=Nyctereutes procyonoides|aasta=2004|ID=14925|IUCN_aasta=2007}} </ref>
| pilt =
| pildi_seletus = Kährik Soomes
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
13. rida:
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| perekond =
| liik = '''Kährik'''
| binaarne = ''Nyctereutes procyonoides''
20. rida:
| levikukaardi_laius = 240px
}}
[[Pilt:Raccoon dog (Nyctereutes procyonoides) in Elivstvere animal park, Jõgeva county, Estonia.JPG|pisi|Kährik [[Elistvere loomapark|Elistvere loomapargis]] ]]
'''Kährik''' ehk '''kährikkoer''' (''Nyctereutes procyonoides'') on [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kährik (perekond)|kähriku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[imetaja]].
Teaduslikult kirjeldas kährikut esimesena [[Suurbritannia|briti]] [[zooloog]] [[John Edward Grey]] [[1834]]. Tema perekonnanimi ''nyctereutes'' tähendab [[kreeka keel]]es 'ööskõndija' ja liiginimi ''procyonoides'' tähendab uus[[ladina keel]]es 'pesukarusarnane', sest [[pesukaru]] ladinakeelne nimetus on ''procyon''.
== Levila ==
Kähriku
Alates [[1934]] on kährikut korduvalt talutud [[Venemaa Euroopa-osa|Venemaa Euroopa-ossa]], kus ta kiiresti kodunes ja levis laialdaselt [[Karjala]]st põhjas kuni [[Kaukaasia]]ni lõunas. Seejärel tungis ta lääne poole [[Soome]]st põhjas kuni [[Rumeenia]]ni lõunas ning edasi Ida- ja Lääne-[[Saksamaa]]le ning teda on kohatud ka [[Prantsusmaa]]l.<ref name="Loomade elu"/>
Analoogilised katsetused NSV Liidu Aasia-osas ei õnnestunud. Kõigest üksikutesse kohtadesse [[Kesk-Aasia]]s, [[Kasahstan]]is ja [[Siber]]is jäi ta pidama.<ref name="Loomade elu"/>
== Välimus ==
Kährik on jässaka [[kehaehitus]]e, masajate [[jalg]]ade, lühikese [[saba]], väheldase terava [[koon]]u ja teravatipuliste [[kõrv]]adega keskmise suurusega loom. Tema talve[[karvastik]] on erakordselt pikk ja tihe, kuid karm. Üldtoonilt on karvastik [[must]]a kirmega määrdunudhallikaspruun. Näol on silmatorkav maskisarnane muster, mis meenutab [[pesukaru]]. [[Pea]] külgedel on [[põskhabe]].<ref name="Loomade elu"/>
== Eluviis ==
Tavaliselt elab kährik [[urg|urus]]. Ta võib selle ise kaapida, aga võib üle võtta ka [[mäger|mägra]] või [[rebane|rebase]] tühja uru. Kuid ta võib elada ka kaljulõhedes, juurtealustes tühemikes, vanades [[punker|punkrites]] ja [[kaevik]]utes, aga [[raba]]s turba[[aun]]ades ja maharaiutud [[võsa]] hunnikutes. Niisiis ei ole ta elupaiga suhtes valiv. Enamasti on pesa kõrvalises võsastunud kohas, aga võib asuda ka [[küla]] või [[tee]] lähedal.<ref name="Loomade elu"/>
Kährik tegutseb peamiselt [[videvik]]us ja [[öö]]sel, aga vahel ka päeval. Öö jooksul liigub ta soojal aastaajal 10–12 km, aga talvel vaid paarsada meetrit. Erinevalt rebasest ei liigu kährik sirgelt, vaid teeb alatasa haake ja uurib kiirustamata läbi kõik kohad, kust loodab midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda [[veekogu]]de [[kallas|kaldaid]] ja [[koolmekoht]]i. Pehmesse [[lumi|lumme]] vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao.<ref name="Loomade elu"/>
Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt [[närilised|närilisi]], kuid ka [[lind]]e ja nende [[muna|mune]], [[konn]]i, [[roomaja]]id, [[putukad|putukaid]], uimaseid [[kala|kalu]] ja [[limus]]eid, samuti [[raibe]]t. Palju võivad nad süüa niisugust taimset toitu kui [[mari|marju]], [[puuvili|puuvilju]] ja [[teravili|teravilju]], eriti [[kaer]]a.<ref name="Loomade elu"/>
Kährik on ainus koerlane, kes talvel magab. Tõelist talveund neil pole, aga seda nimetatakse [[taliuinak]]uks. Sügiseti koguvad nad rohkelt [[rasv]]a, nii et nende kehakaal suureneb 2 kg. Kuid see ei kehti nende loodusliku levila põhiosas, kuhu talvel lumi maha ei tule, nii et seal on nad aasta ringi aktiivsed. Seal redutavad nad üksnes üksikutel külmadel ja tuisustel päevadel oma urkas. Seevastu Euroopas ja oma loodusliku levila põhjaosas viibivad nad igal aastal [[detsember|detsembrist]] või [[jaanuar]]ist kuni [[veebruar]]i või [[märts]]ini taliuinakus, mille jooksul nende [[ainevahetus]]e intensiivsus langeb ligi veerandi võrra. Siiski võivad nad ka taliuinaku ajal sulailmaga väljas käia.<ref name="Loomade elu"/>
Kährik on ainus koerlane, kes ei [[haukumine|haugu]]. Selle asemel nad [[urin|urisevad]], millele võib järgneda pikk kaeblik vingumine. Vangistuses on neil täheldatud väga erilist sorti häälitsust, mis esineb nälja korral ja sarnaneb kassi näugumisele. Emaste pärast võitlevad isased klähvivad ja urisevad.
Kährikul on palju looduslikke vaenlasi. Neid murravad [[hunt|hundid]], [[ilves]]ed, [[rebane|rebased]] ja hulkuvad [[koer]]ad. Ohu korral eelistab kährik vastupanule peitupugemist ja kisategemist, nii et isegi [[krants]] võib temast jagu saada.<ref name="Loomade elu"/>
Palju kährikuid sureb [[piroplasmoos]]i ja [[marutaud]]i. Pikaleveninud kevadine üleujutus võib kährikute asurkonnale väga kahjulikult mõjuda, eriti kui see langeb kokku pesakondade urus kasvamise ajaga.<ref name="Loomade elu"/>
Nad võivad kasutada pikemat aega üht ja sama paika väljaheidete jaoks, millest tekivad võrdlemisi kõrged ekskremendihunnikud.▼
[[Pilt:NyctereutesExcrements.jpg|left|thumb|Kähriku "käimla"]]
▲Nad võivad kasutada pikemat aega üht ja sama paika väljaheidete jaoks, millest tekivad võrdlemisi kõrged ekskremendihunnikud.
== Sigimine ==
[[Pilt:Raccoon dog with pupsBelarusian Nature and Environment Museum.JPG|pisi|Kährik kutsikatega Valgevene Loodusloomuuseumis]]
Kährikud on [[monogaamia|monogaamsed]]. Neil moodustuvad paarid juba [[oktoober|oktoobris]]-[[november|novembris]], mistõttu [[innaaeg]] möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni [[aprill]]is. Emase indlus ei kesta üle 6 päeva, kuid kordub 20–24 päeva pärast, isegi kui emane on juba tiine.<ref name="Loomade elu"/>
[[Tiinus]] kestab keskmiselt 59 päeva, aga mõnikord venib 70 päevani. Teateid on koguni 79 päeva kestnud tiinusest. Poegimine toimub [[mai]]s, erandina aprillis või [[juuni]]s, kuid vastsündinud kutsikaid on leitud isegi [[september|septembris]]. Tavaliselt on poegi 6-7, aga vahel kui 16. Sigivus sõltub loomade toitumusest ja ilmast.<ref name="Loomade elu"/>
== Karusnahk ==
[[Pilt:Raccoon dog 12.jpg|pisi|Vangistuses peetav kährik]]
Kährik on [[karusloom]]<ref name="Loomade elu"/>. Tema karvastik on karv ja ilusaks seda ei peeta, kuid see on vastupidav<ref name="Loomade elu"/>. Siiski ei kasvatata kährikuid üldiselt [[karusloomafarm]]ides vähese rentaabluse tõttu<ref name="Loomade elu"/>: [[hõberebane|hõberebase]] üleskasvatamine nõuab sama palju ressursse, aga tema nahk on hoopis rohkem väärt.
== Viited ==
46. rida ⟶ 72. rida:
==Välislingid==
{{Commonscat|Nyctereutes procyonoides}}
* [[Vilja Kohler]]: [http://tartu.postimees.ee/201108/tartu_postimees/uudised/344251.php Tulnukas ähvardab inimest üha rohkem], Tartu Postimees, 20. november 2008
| |||