Kasti vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
75. rida:
[[1528]]. aastal suri vanglas Konradi poeg [[Woldemar Uexkull]], Konradi poeg, kes oli Kasti mõisa saanud päranduseks oma [[lell]]edelt.
 
1529 on [[Tallinna piiskop|Tallinna]] ja Saare-Lääne piiskop [[Georg von Tiesenhausen]]i poolt välja antud läänikiri Kasti kohta Vigala Uexküllidele, milles on lause "...''kogu Kasti mõis koos poole lossiga, nagu eellinnuseeslinnus, siis põhikorrus, siis torn, siis söögisaal ja köögiruumid...''.<ref>Löwis of Menar, Estlands Burgen 149.</ref> Samal aastal nimetatakse Kastis Vigala jõe ääres olevat Koha veskit - "''mole Koath''".<ref>Hansen, G. O. "Geschichte der Geschlechts derer von Uexküll", Band I, Reval, 1900, lk. 179</ref> Mõne allika väitel on Kasti veskit esmakordselt mainitud 1469 aastal.<ref>http://www.eestigiid.ee/?CatID=289&ItemID=2688</ref> Lisaks on Kasti mõisa läänikirja valduste loetelus mainitud Saara (Türingu) oja ääres kahte talu - ''"twe gesinde tho Sarnia"''.<ref>Meinhard Uustalu. Haimre - Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa Vallavalitsus, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008. Märjamaa valla tunatoimkonna toimetised I. lk 41 - 42, 50, 83</ref>
 
1529 sai [[Wolmar Treiden]], Woldemar Uexkülli lesestunud abikaasa Anna teine mees, piiskop [[Georg von Tiesenhausen|Tiesenhausen]]ilt õiguse Kasti ajutiseks valdamiseks 15 aasta peale 1544 aastani.<ref>Meinhard Uustalu. Haimre - Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa Vallavalitsus, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008. Märjamaa valla tunatoimkonna toimetised I. lk. 115</ref>