Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel

== Eesti keel ==

=== Järeltäiendi omadused ===

Järeltäiend on:

* esiletõstev ja pikem. ''Talveöö, '''karge ja sünge'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.''

* [[võrdlustarind]]. '''''Tumehall nagu saatus'''. Meri, '''must kui öö'''. Naeratus, '''särav kui päike'''.''

* lahutatud ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus. ''Referaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi). Vesi jooksis kraanist '''hästi külm''' (=kraanist jooksis hästi külm vesi). Kirja saatis ta '''lühikese''' (= ta saatis lühikese kirja).''

 

Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallause]]ga, kus vastav [[omadussõna]] talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev järeltäiend on kui iseseisev [[elliptiline]] [[lause]].

''Ta kleit, '''päikesest pleekinud ja vihmast märg''', rebenes katki. - Ta kleit, mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki.

Järeltäiend on mitmesõnaline. Ühesõnalised [[täiend]]id esinevad vaid [[asesõna]]lise põhja juures. Tihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti [[üttes]].

''Õde, kallis'', ulata mulle raamat. ''Sina, õnnetu'', oled tõesti palju kannatanud!