Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
=== Järeltäiendi omadused ===
Järeltäiend on:
* esiletõstev ja pikem, nt. ''Talveöö, '''karge ja sünge'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.''
* [[asesõna]] (pronoomenit) laiendav, nt '''''Miski inimlik''' pole meile võõras. '''Miski muu'''; '''mina vaene'''.''
* [[võrdlustarind]], nt. '''''Tumehall nagu saatus'''. Meri, '''must kui öö'''. Naeratus, '''särav kui päike'''.''
* lahutatud ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus, nt. ''Referaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi). Vesi jooksis kraanist '''hästi külm''' (=kraanist jooksis hästi külm vesi). Kirja saatis ta '''lühikese''' (= ta saatis lühikese kirja).''
 
Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallausega]], kus vastav [[omadussõna]] talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev [[järeltäiend]] on kui iseseisev [[elliptiline]] lause.