Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel

'''Järeltäiend''' on [[täiend]], mis asub [[põhisõna]] järel.

Järelasendit kasutatakse [[täiendi]] esiletõstmiseks, peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles, nt ''Meri, '''suur ja sügav''', ei anna oma saladusi välja. Tüdruk, '''väle kui välk''', jooksis kommipoodi.''

* esiletõstev ja pikem, nt Meri''Talveöö, '''suurkarge ja sininesünge'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.''

* [[asesõna]] (pronoomenit) laiendav, nt '''''Miski inimlik''' pole meile võõras. '''Miski muu'''; '''mina vaene'''.''

* [[võrdlustarind]], nt '''''Tumehall nagu saatus'''. Meri, '''must kui öö'''. Naeratus, '''särav kui päike'''.''

* lahutatud ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus, nt ''Referaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi). Vesi jooksis kraanist '''hästi külm''' (=kraanist jooksis hästi külm vesi). Kirja saatis ta '''lühikese''' (= ta saatis lühikese kirja).''

Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallausega]], kus vastav omadussõna talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev [[järeltäiend]] on tajutav iseseisva [[elliptilise]] lausena, nt Ta kleit, ''päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. - Ta kleit, ''mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, '''peenike kui piitsavars'''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. ''Peenike kui piitsavars''.

Tüüpiline järeltäiendJäreltäiend on mitmesõnaline. NormaalsedÜhesõnalised ontäiendid ühesõnalised täiendidesinevad vaid [[asesõnalise]] põhja juures,. kus järelasend on paratamatu, tihtiTihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti [[üttes, nt]].
''Õde, kallis'', ulata mulle raamat. ''Sina, õnnetu'', oled tõesti palju kannatanud!

* [[iskuliste asesõnade]] laiendina, nt. ''Kes ta '''niisugune''' on?''

* kõnekeeles hinnanguliste nimisõnade laiendina, nt. ''Lollpea '''niisugune'''!''

* igasuguste nimisõnade laiendina, kui fraasis on ka demostratiivpronoomenist (näitav asesõna) [[eestäiend]], nt. ''Kes see plika '''säärane''' on?''

Omastavas käändes täiendi või [[kaassõna}} laiendi [[järellisand]] komastatakse vaid eest, nt. ''Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.''

* [[olevas käändes]] ja [[kui-lisandit, nt]]. ''Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa.''

* vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta [[järellisandit]], nt. ''Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru''.

* isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt. ''Teil perenaistel on alati kiire.''

[[Kategooria:Süntaks. Keeleteadus.]]