Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Järeltäiend''' on [[täiend]], mis asub põhisõna järel.
 
'''Järeltäiendi''' puhul asub [[omadussõnaline täiend]] põhisõna järel. Järelasendit kasutatakse '''täiendi esiletõstmiseks''', peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles, nt ''Meri, '''suur ja sügav''', ei anna oma saladusi välja. Tüdruk, '''väle kui välk''', jooksis kommipoodi.''
''
 
== Eesti keel ==
 
=== Järeltäiendi omadused ===
'''Järeltäiend on:'''
 
'''Järeltäiend on:'''
* esiletõstev ja pikem, nt Meri, '''suur ja sinine'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.
* [[asesõna]] (pronoomenit) laiendav, nt '''Miski inimlik''' pole meile võõras. '''Miski muu'''; '''mina vaene'''.
17. rida ⟶ 15. rida:
Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallausega]], kus vastav omadussõna talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev [[järeltäiend]] on tajutav iseseisva [[elliptilise]] lausena, nt Ta kleit, ''päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. - Ta kleit, ''mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, ''peenike kui piitsavars''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. ''Peenike kui piitsavars''.
 
Tüüpiline järeltäiend on '''mitmesõnaline'''. Normaalsed on ühesõnalised täiendid vaid '''asesõnalise''' põhja juures, kus järelasend on paratamatu, tihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti üttes, nt ''Õde, kallis'', ulata mulle raamat. ''Sina, õnnetu'', oled tõesti palju kannatanud!
 
Omadussõnaline järeltäiend peab '''põhjaga ühilduma käändes ja arvus''' (v.a. neli viimast käänet), kusjuures nimetavas käändes omadussõna võib ka [[öeldistäide]] olla.
 
=== Asesõna järeltäiendina ===
 
Järelasendis kasutatakse peamiselt asesõnu ''niisugune, selline, seesugune, säärane ja sihuke'':
* [[iskuliste asesõnade]] laiendina, nt Kes ta ''niisugune'' on?
29. rida ⟶ 26. rida:
 
=== Järeltäiendi kirjavahemärgid ===
[[Järellisand]] ning [[omadussõnaline järeltäiend]] eraldatakse oma põhjast '''koma(de)ga'''.
Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand '''komastatakse vaid eest''', nt ''Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.''
 
'''Komaga ei eraldata''':
[[Järellisand]] ning [[omadussõnaline järeltäiend]] eraldatakse oma põhjast '''koma(de)ga'''.
Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand '''komastatakse vaid eest''', nt ''Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.''
 
'''Komaga ei eraldata''':
* olevas käändes ja kui-lisandit, nt ''Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa.''
* vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta [[järellisandit]], nt ''Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru''.
50. rida ⟶ 46. rida:
* http://www.tlu.ee/~jaanike/loengud/ee_syntaks_slaidid_3.pdf
 
[[Kategooria:Süntaks]]
 
[[Kategooriad: Keeleteadus. Süntaks. Täiend. Omadussõnaline täiend.]]