Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Järeltäiend''' on [[täiend]], mis asub põhisõna järel.
== Eesti keel ==
=== Järeltäiendi omadused ===
▲'''Järeltäiend on:'''
* esiletõstev ja pikem, nt Meri, '''suur ja sinine'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.
* [[asesõna]] (pronoomenit) laiendav, nt '''Miski inimlik''' pole meile võõras. '''Miski muu'''; '''mina vaene'''.
17. rida ⟶ 15. rida:
Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallausega]], kus vastav omadussõna talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev [[järeltäiend]] on tajutav iseseisva [[elliptilise]] lausena, nt Ta kleit, ''päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. - Ta kleit, ''mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, ''peenike kui piitsavars''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. ''Peenike kui piitsavars''.
Tüüpiline järeltäiend on
Omadussõnaline järeltäiend peab
=== Asesõna järeltäiendina ===
Järelasendis kasutatakse peamiselt asesõnu ''niisugune, selline, seesugune, säärane ja sihuke'':
* [[iskuliste asesõnade]] laiendina, nt Kes ta ''niisugune'' on?
29. rida ⟶ 26. rida:
=== Järeltäiendi kirjavahemärgid ===
Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand
▲[[Järellisand]] ning [[omadussõnaline järeltäiend]] eraldatakse oma põhjast '''koma(de)ga'''.
▲Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand '''komastatakse vaid eest''', nt ''Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.''
▲'''Komaga ei eraldata''':
* olevas käändes ja kui-lisandit, nt ''Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa.''
* vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta [[järellisandit]], nt ''Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru''.
50. rida ⟶ 46. rida:
* http://www.tlu.ee/~jaanike/loengud/ee_syntaks_slaidid_3.pdf
[[Kategooria:Süntaks]]
|