Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
11. rida:
* [[asesõna]] (pronoomenit) laiendav, nt '''Miski inimlik''' pole meile võõras. '''Miski muu'''; '''mina vaene'''.
* [[võrdlustarind]], nt '''Tumehall nagu saatus'''. Meri, '''must kui öö'''. Naeratus, '''särav kui päike'''.
* lahutatud ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus, nt Referaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi). Vesi jooksis kraanist '''hästi külm''' (=kraanist jooksis hästi külm vesi). Kirja saatis ta '''lühikese''' (= ta saatis lühikese kirja).
Järeltäiend on lähedane öeldistäitele. Ta ei piira põhjaga tähistatud mõiste mahtu, nagu võib seda teha eestäiend, vaid öeldistäite kombel üksnes väidab midagi põhjaga tähistatu kohta. Vrd
Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallausega]], kus vastav omadussõna talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev [[järeltäiend]] on tajutav iseseisva [[elliptilise]] lausena, nt Ta kleit, ''päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. - Ta kleit, ''mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, ''peenike kui piitsavars''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. ''Peenike kui piitsavars''.
| |||