[[Pilt:Laiuse linnuse asendiplaan.jpg|pisi|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]ist. <br><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>]]
Laiuse linnuselinnus täpneon ehitamisaegehitatud eitõenäoliselt olejuba 14. sajandi algul maja - või laiendatud teadatornlinnusena, kuidmillele tõenäoliseltpeatselt olijärgnes sealII jubaehitusjärk 14.kaaravadega sajandivundamendile keskpaikurajatud mingisugusedmadala rajatisedringmüürkastelli olemasnäol.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 30 - 32</ref> 1406. aastast pärinevad vanimad ürikulised teated Laiuse linnuse kohta, edaspidi kirjutatakse ka 1416 ja 1417 "Laiuse linnusekrahv"ist<ref>Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20 - 21</ref> ning 1423. aastal mainitakse ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i (suri 1424) eestvõttel aset leidnud suuremahulisi ehitustöid.,<ref name="Mõisaportaal"/> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri ja varustati linnus loode -, kirde - ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.
Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]-[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a-[[Tartu]] maanteed ning mööda seda teed oli võimalik pääseda idapoolsele Virumaale ning sealt edasi Venemaale.<ref name="Mõisaportaal"/>
