Othello (Verdi): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
== „Othello“ G.Verdi ==
'''"Othello"''' on [[Giuseppe Verdi]] [[ooper]]. Esmakordselt jõudis publikuni [[5. veebruar]]il [[1887]]. aastal [[Milano La Scala]]’s.
 
Eestis on „Othello“'t lavastanud [[Eesti draamateater]]. esietendusEsietendus oli 23. septembril [[2005]]. Selle lavastas [[Hilda Hellwig]]. 24.septemberseptembril 2011. aastal lavastasid Estonias[[Estonia (teater)|Estonia teatris]] „Othello“ külaliosedkülalised [[Leedu RahvusooperistRahvusooper]]ist, lavastaja Eimuntas Nekrošius.
:Verdi meistriteos „Otello“ jõudis esmakordselt publikuni 5. veebruaril 1887 Milano La Scala’s.
Eestis on „Othello“'t lavastanud Eesti draamateater esietendus oli 23. septembril 2005. Selle lavastas Hilda Hellwig. 24.september 2011 lavastasid Estonias „Othello“ külaliosed Leedu Rahvusooperist, lavastaja Eimuntas Nekrošius.
 
Tegelased: Othello, Desdemona, Jago, Emilia, Cassio ja Bianca
 
=== Sisu: ===
 
==== I vaatus ====
 
:''Väljak ja sadam lossi ees''. Möllab torm ja Küprose elanikud ning Veneetsia sõdurid kardavad Otello pärast, kes on äsja saavutanud hiilgava võidu Türgi laevastiku üle. Laev maabub
ja kõik tervitavad võidukat kangelast. Ainult Otello vägede lipnik Jago vaatab teiste rõõmutsemist kibestunult pealt. Ta põlgab Otellot ja teda piinab kadedus: maur on kergekäeliselt Cassio kapteniks edutanud jättes Jago kõrvale. Sellega on Cassio tõmmanud endale Jago viha ja ta haub kättemaksu. Intriigi sepitsemiseks kasutab Jago Roderigo abi, kes armastab Otello naist Desdemonat. Jago julgustab Cassiot jooma ja ajab ta Roderigoga tülli. Puhkeb võitlus. Montano püüab võitlejaid lahutada, kuid Cassio haavab teda. Kõik sujub plaani kohaselt – Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale. Pidades Cassiot süüdlaseks, võtab ta temalt auastme. Kära on äratanud Desdemona ja ta ruttab Otellot rahustama.
 
==== II vaatus ====
 
 
19. rida ⟶ 18. rida:
jumalasse, kes valitseb inimesi nende alatuse ja pahede kaudu. Ta näeb end inimsaatuste käskijana ja teab tahtejõulise Otello nõrkust – hirmu kaotada Desdemona armastust. Ta näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Otello südames tärkab armukadedus. Iga palve, mille Desdemona Cassio nimel esitab, näib maurile tunnistusena naise truudusetusest. Jago laseb oma naisel, Desdemona saatjadaamil Emilial varastada taskurätiku, mille Otello talle pulmadeks kinkis. Kui maur oma naise truudusetuse kohta tõendeid nõuab, annab Jago talle taskurätiku ja valetab, et nägi seda Cassio käes. Otello neab oma abielu ja vannub kättemaksu.
 
==== III vaatus ====
 
:''Lossisaal''. Valmistutakse Veneetsia saadikute saabumiseks. Desdemona palub taas Cassiole armu, kuid Otello kaebab peavalu üle ja nõuab, et naine seoks ta pea ümber pulmakingiks
25. rida ⟶ 24. rida:
 
 
==== IV vaatus ====
 
:''Desdemona magamistuba''. Desdemona valmistub saatuslikuks kohtumiseks Otelloga ja talle meenub laul pajust, mis teda lohutab. Ta loeb õhtupalve ja uinub. Naise äratab Otello
suudlus. Maur avaldab talle oma viha põhjuse ja teeb teatavaks otsuse: Desdemona peab surema, sest ta on kinkinud oma armastuse Cassiole. Desdemona palved ei kõiguta Otello otsust ja ta kägistab naise. Sisse tormab Emilia, kes teatab, et Cassio on tapnud Roderigo. Ta kuuleb sureva Desdemona viimaseid sõnu. Õudusega jutustab ta Jago vandenõust. Otello pussitab end ja sureb oma naise kõrval.
 
[[Kategooria:Ooperid]]