Puju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2+) (Robot: muudetud en:Artemisia (genus) |
Resümee puudub |
||
19. rida:
| sünonüümid = *''Absinthium'' Mill.
}}
'''Puju''' (''Artemisia'') on [[astrilaadsed|astrilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[Korvõielised|korvõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[taim]]ede [[perekond (bioloogia)|perekond]].
Perekonna teaduslik nimi tuleneb kõige tõenäolisemalt [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast αρτεμής, mis tähendab 'terve'. See tuleneb puju kasutamisest [[ravimtaim]]ena nii sees- kui välispidiselt. Taime seostamine neitsilikkuse jumalanna [[Artemis]]ega, kellelt paluti abi selliste naistehaiguste korral, mille raviks tarvitati puju, ja keisrinna [[Artemisia]]ga on nähtavasti hilisem kui taimenimetus ise.
Teaduslikult kirjeldas puju esimesena [[Linnaeus]].
Perekonda kuulub 200–400 liiki.▼
▲Perekonda kuulub 200–400 [[liik (bioloogia)|liiki]].
Pujud kasvavad peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, eriti [[parasvööde|parasvöötmes]], lisaks [[Põhja-Aafrika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Aafrika]]s. Endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] maa-alal leidub neid praktiliselt kõikjal, kusjuures kõige suurem liigiline mitmekesisus on [[Kasahstan]]i [[stepp]]ides ja [[kõrb]]etes, [[Kesk-Aasia]]s, [[Taga-Kaukaasia]]s ja [[Ukraina]]s.
== Kirjeldus ==
Pujud on [[kaheaastane taim|kahe]]- ja [[püsik|mitmeaastased]], harvem [[üheaastane taim|üheaastased]] [[rohttaim]]ed ja [[poolpõõsas|poolpõõsad]] kõrgusega 3–150 cm ja jämeda [[puit]]unud [[vars|varrega]].
Vars on tavaliselt püstine. Tavaliselt pole vars paljas, vaid kaetud tihedate [[valge]]te, [[hall]]ikate või hõbedaste viltjate lehekestega.
[[Leht|Lehed]] paiknevad varrel [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]]. Tavaliselt on nad lõhestunud, kõige sagedamini [[hõlmjagune leht|hõlmjagused]] või [[sulgjagune leht|sulgjagused]], harvemini terved ja sirge leheservaga. Alumised lehed on suuremad ja asuvad tihti pika [[roots]]u otsas. Keskmised ja ülemised lehed on väiksemad, vähem lõhestunud ja lühikese leherootsuga või hoopis ilma rootsuta, istuvad.
[[Õis|Õied]] on väga väikesed, kõige sagedamini [[kollane|kollased]], aga mõnel liigil [[punane|punased]]. Õisi on palju ja nad on koondunud kausjasse, munajasse või peaaegu kerajasse liitõide, mille läbimõõt on 1–10 mm ja mille [[katteleht|kattelehed]] katavad üksteist katusekivikujuliselt. Üksikõied on imetillukesed, torujad ja üldiselt mõlemasoolised. Liitõite ehituse põhjal jagatakse puju perekond [[alamperekond]]adesse. Alamperekonnal ''Artemisia'' on liitõite ääres üks rida niitjaid ühesoolisi [[emasõis]]i, aga keskmised õied on mõlemasoolised. Alamperekonnal ''Draclinculus'' on äärmised õied emasõied, aga seesmised [[isasõis|isasõied]]. Alamperekonnal ''Seriphidium'' on kõik üksikõied mõlemasoolised. Liitõied on koondunud pikkadesse [[kobar]]atesse, [[tähk]]adesse või [[pööris]]tesse.
[[Vili]] on tibatilluke sile [[seeme]] ilma [[pappus]]eta.
== Kasutamine ==
Pujude hulgas on [[ravimtaim]]i, mille hulgast on eriti tuntud ''[[Artemisia cina]]'' ja [[koirohi]]. Peamiselt kasutatakse neid [[seedehäire]]te raviks. Pujude [[tõmmis]]t kasutati [[soolenugilised|soolenugiliste]] vastu. Lehtedest ja õisikutest valmistatud [[tee (jook)|teesid]] kasutatakse isu tõstva vahendina.
[[Estragon]]i kasutatakse [[maitseaine]]na. Estragon annab "[[Tarhun]]ile" iseloomuliku [[roheline|rohelise]] värvi.
Mitme pujuliigi ekstraktid ja tõmmised kuuluvad [[alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]], näiteks [[absint|absindi]] ja [[vermut]]i koostisse.
Pujude hulgas on [[ilutaim]]i ja neid kasutatakse [[maastikuarhitektuur]]is.
Mõnest pujuliigist saab [[eeterlik õli|eeterlikku õli]], mida kasutatakse [[lõhnaõli]]de ja muu [[parfümeeria]] tootmiseks. Neid eeterlikke õlisid ekstraheeritakse [[alkohol]]itõmmisest, samuti [[utmine|utmise]] teel.
Pujude hulgas leidub [[söödataim]]i, mis on [[kariloom]]adele eriti olulised sügisel, talvel ja varakevadel: ''[[Artemisia terrae-albae]], [[Artemisia lerchiana]], [[Artemisia pauciflora]]'' ja ''[[Artemisia diffusa]]''.
Hulk pujusid on tähtsad lahtise [[liiv]]a kinnistamisel, näiteks džungaaria puju ''[[Artemisia songarica]]''. Vastupidavuse tõttu on paljud pujud [[umbrohi|umbrohud]], näiteks [[üheaastane puju]], [[austria puju]] ja ''[[Artemisia taurica]]''.
== Eesti liigid ==
28. rida ⟶ 61. rida:
* ''Artemisia absinthium'' – [[koirohi]]
* ''Artemisia annua'' – [[üheaastane puju]] ([[tulnuktaim|tulnukana]])
* ''Artemisia austriaca'' – [[austria puju]] (
* ''Artemisia campestris'' – [[põldpuju]] (sage)
* ''Artemisia dracunculus'' – [[estragonpuju]] (
* ''Artemisia maritima'' – [[meripuju]] (harva)
* ''Artemisia rupestris'' – [[kaljupuju]] (paiguti)
* ''Artemisia sieversiana'' – [[Sieversi puju]] (
* ''Artemisia vulgaris'' – [[harilik puju]] (sage)
| |||