Erinevus lehekülje "Juhan Tõrvand" redaktsioonide vahel

Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, [[1925]] ülendati [[kindralmajor]]iks, liitus [[Korporatsioon Rotalia|Korp! Rotalia]]ga. Aastatel [[1925]] kuni [[1929]] oli [[Kindralstaap|Kindralstaabi]], alates 1929 kuni [[1934]] [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]i ülem.
 
[[5. märts]]il [[1930]] toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand haavata. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand [[staabiülem]]a kohalt<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257153&img=era0031_002_0000293_00295_t.jpg&tbn=1&pgn=15&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=77511d74e770c88b813e707b7aa423b1</ref>, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.
 
1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli [[Patarei vangla]]s kuni 1937. aasta jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral [[Andres Larka]]ga).
[[5. märts]]il [[1939]] jäi ta [[Ülemiste järv]]el [[jääpurjekas|jääpurjeka]] alla ja murdis jalaluu.
 
[[14. juuni]]l [[1941]]. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi [[tribunal]]i poolt [[§58]]-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris [[Kirovi oblast]]is [[12. mai]]l [[1942]] [[kopsupõletik]]ku.
 
==Tunnustused==
2127

muudatust