Mineviku kesksõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Mineviku kesksõna''' ehk mineviku partitsiip väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises [[minevik]]us.<br />
<br />
Mineviku [[kesksõna]]d on<br />▼
* [[isikuline tegumood|isikulise tegumoe]] kesksõna ehk ''nud-''kesksõna: ''ela/nud'', ''maga/nud'', ''söö/nud''<br />▼
* [[umbisikuline tegumood|umbisikulise tegumoe]] kesksõna ehk ''tud-''/''(dud-)''kesksõna: ''ela/tud'', ''maga/tud'', ''söö/dud''.<br />▼
<br />
Mineviku kesksõna on [[sõnaliik|sõnaliigilt]] kaheplaaniline. Ta võib käituda nagu [[tegusõna]] ja esineda [[lause]]s:<br />▼
* [[öeldis]]ena, kus finiitne verbivorm koos abiverbiga olema moodustab liitvormi: ''Toidukaupade hinnad '''on''' viimase paari kuu jooksul märgatavalt '''tõusnud'''''.<br />▼
<br />
[[Pöördsõna]] liitvormi osana saavad peale [[sihiline tegusõna|sihiliste verbide]] ka [[sihitu tegusõna|sihitute verbide]] mineviku kesksõnad esineda umbisikulises tegumoes: ''Eks '''ole''' varemgi nii '''elatud'''''.<br />▼
<br />
Teisalt võib mineviku kesksõna käituda nagu [[omadussõna]] ning esineda lauses:<br />▼
* [[täiend]]ina: '''''Valmistatud''' õhtusöök oli imehea''.<br />▼
* [[öeldistäide|öeldistäitena]]: ''Kas see koht on '''võetud'''?''<br />▼
* [[seisundimäärus]]ena: ''Pikast retkest '''väsinuna''' heitsime kohe magama''.<br />▼
<br />
[[Eestäiend]]ina mineviku kesksõna käände- ja arvukategooriaga ei seondu, st ta ei ühildu oma põhjaga: ''Nendelt teotahtelistelt ja '''elukogenud''' noortelt oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta''.<br />▼
[[Järeltäiend]]ina esinev mineviku kesksõna aga seondub käände- ja arvukategooriaga, ühildudes oma põhjaga käändes ja arvus: ''Nendelt noortelt, teotahtelistelt ja '''elukogenutelt''', oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta.''<br />▼
▲Mineviku [[kesksõna]]d on
<br />
▲* [[isikuline tegumood|isikulise tegumoe]] kesksõna ehk ''nud-''kesksõna: ''ela/nud'', ''maga/nud'', ''söö/nud''
Mineviku kesksõna tegumoevorme võib käsitleda ka eri kesksõnadena ning rääkida ''nud''-kesksõnast ja ''tud''-kesksõnast.<br />▼
▲* [[umbisikuline tegumood|umbisikulise tegumoe]] kesksõna ehk ''tud-''/''(dud-)''kesksõna: ''ela/tud'', ''maga/tud'', ''söö/dud''.
<br />
▲Mineviku kesksõna on [[sõnaliik|sõnaliigilt]] kaheplaaniline. Ta võib käituda nagu [[tegusõna]] ja esineda [[lause]]s:
▲* [[öeldis]]ena, kus finiitne verbivorm koos abiverbiga olema moodustab liitvormi: ''Toidukaupade hinnad '''on''' viimase paari kuu jooksul märgatavalt '''tõusnud'''''.
▲[[Pöördsõna]] liitvormi osana saavad peale [[sihiline tegusõna|sihiliste verbide]] ka [[sihitu tegusõna|sihitute verbide]] mineviku kesksõnad esineda umbisikulises tegumoes: ''Eks '''ole''' varemgi nii '''elatud'''''.
▲Teisalt võib mineviku kesksõna käituda nagu [[omadussõna]] ning esineda lauses:
▲* [[täiend]]ina: '''''Valmistatud''' õhtusöök oli imehea''.
▲* [[öeldistäide|öeldistäitena]]: ''Kas see koht on '''võetud'''?''
▲* [[seisundimäärus]]ena: ''Pikast retkest '''väsinuna''' heitsime kohe magama''.
▲[[Eestäiend]]ina mineviku kesksõna käände- ja arvukategooriaga ei seondu, st ta ei ühildu oma põhjaga: ''Nendelt teotahtelistelt ja '''elukogenud''' noortelt oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta''.
▲[[Järeltäiend]]ina esinev mineviku kesksõna aga seondub käände- ja arvukategooriaga, ühildudes oma põhjaga käändes ja arvus: ''Nendelt noortelt, teotahtelistelt ja '''elukogenutelt''', oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta.''
▲Mineviku kesksõna tegumoevorme võib käsitleda ka eri kesksõnadena ning rääkida ''nud''-kesksõnast ja ''tud''-kesksõnast.
== Vaata ka ==
* [[Oleviku kesksõna]]<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==
* Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut, §47.<br />
* Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 268 - 269.<br />
[[Kategooria:Keeleteadus]]
|