Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
=== Järeltäiendi omadused ===
'''Järeltäiend on:'''
* esiletõstev ja pikem, nt meri, '''suur ja sinine'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.
* asesõna ([[pronoomenit]]) laiendav, nt '''miski inimlik''' pole meile võõras. Miski muu, mina vaene.
19. rida:
Tüüpiline järeltäiend on '''mitmesõnaline'''. Normaalsed on ühesõnalised täiendid vaid '''asesõnalise''' põhja juures, kus järelasend on paratamatu, tihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti üttes, nt ''õde, kallis, ulata mulle raamat. Sina, õnnetu, oled tõesti palju kannatanud!''
[[Omadussõnaline järeltäiend]] peab '''põhjaga ühilduma käändes ja arvus''' (v.a. neli viimast käänet), kusjuures [[nimetavas käändes]] omadussõna võib ka öeldistäide olla.
== Asesõna järeltäiendina ==
| |||