Redaktsioon: 7. november 2012, kell 15:41 redigeeri 213.35.184.210 (arutelu) →‎Asesõna järeltäiendina ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. november 2012, kell 11:35 redigeeri eemalda 62.65.192.85 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2012}}~~ '''Järeltäiendi''' puhul asub [[omadussõnaline täiend]] põhisõna järel. Järelasendit kasutatakse '''täiendi esiletõstmiseks''', peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles., Ntnt ''~~Meri~~meri, suur ja sügav, ei anna oma saladusi välja. Tüdruk, väle kui välk, jooksis kommipoodi.▼ ▲'''Järeltäiendi''' puhul asub omadussõnaline täiend põhisõna järel. Järelasendit kasutatakse '''täiendi esiletõstmiseks''', peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles. Nt ''Meri, suur ja sügav, ei anna oma saladusi välja. Tüdruk, väle kui välk, jooksis kommipoodi. '' 10. rida ⟶ 7. rida: === Järeltäiendi omadused === Järeltäiend on: Niisugune fokusseeritud täiend on lähedane '''öeldistäitele'''. Ta ei piira põhjaga tähistatud mõiste mahtu, nagu võib seda teha eestäiend, vaid öeldistäite kombel üksnes väidab midagi põhjaga tähistatu kohta. Vrd ''Esimese piduliku pluusi sai Siiri kuueaastaselt. Pluus, valge ja satsiline, tegi tüdruku pidulikuks.''▼ * esiletõstev ja pikem, nt meri, '''suur ja sinine'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''. * asesõna ([[pronoomenit]]) laiendav, nt '''miski inimlik''' pole meile võõras. Miski muu, mina vaene. * võrdlustarind, nt tumehall nagu saatus. Meri, must kui öö. Naeratus, särav kui päike. * lahutatud ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus, nt referaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi). Vesi jooksis kraanist '''hästi külm''' (=kraanist jooksis hästi külm vesi). Kirja saatis ta lühikese (= ta saatis lühikese kirja). ▲~~Niisugune fokusseeritud täiend~~Järeltäiend on lähedane ~~'''~~[[öeldistäitele~~'''~~]]. Ta ei piira põhjaga tähistatud mõiste mahtu, nagu võib seda teha eestäiend, vaid öeldistäite kombel üksnes väidab midagi põhjaga tähistatu kohta. Vrd ''Esimese piduliku pluusi sai Siiri kuueaastaselt. Pluus, valge ja satsiline, tegi tüdruku pidulikuks.'' Eelnevaga seostub asjaolu, et järeltäiend on '''asendatav täiendkõrvallausega''', kus vastav omadussõna talitleb öeldistäitena, ning seegi, et lause lõpus paiknev järeltäiend on tajutav iseseisva '''elliptilise''' lausena. Nt ''Ta kleit, päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki. - Ta kleit, mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, peenike kui piitsavars. - Rühma juhtis nooruke leitnant. Peenike kui piitsavars.'' ▼ ▲~~Eelnevaga seostub asjaolu, et järeltäiend~~Järeltäiend on ~~'''~~asendatav [[täiendkõrvallausega~~'''~~]], kus vastav omadussõna talitleb öeldistäitena, ning ~~seegi, et~~ lause lõpus paiknev järeltäiend on tajutav iseseisva ~~'''~~[[elliptilise~~'''~~]] lausena., Ntnt ''Ta kleit, päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki. - Ta kleit, mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, peenike kui piitsavars. - Rühma juhtis nooruke leitnant. Peenike kui piitsavars.'' ~~'''Eestäiendist erinevalt ja öeldistäitega sarnaselt võib järeltäiend:'''~~ * iseloomustada ka personaalpronoomenite indefiniitpronoomenitega ''miski'' tähistatut. Nt Miski inimlik pole meile võõras. Tema vanasse näkku tuli midagi ootavat ja küsivat. * sisaldada ''kui'' ja ''nagu'' abil moodustatud võrdlustarindit. Nt Rändurite kohal kummus sünge taevas, tumehall nagu saatus. * sisaldada modaalsust või aega väljendavaid laiendeid. Nt See mees, alles eile haige, täna aga parimas vormis, lõbustas kogu seltskonda. Tüüpiline järeltäiend on '''mitmesõnaline'''. Normaalsed on ühesõnalised täiendid vaid '''asesõnalise''' põhja juures, kus järelasend on paratamatu, tihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti üttes., Ntnt ''~~Õde~~õde, kallis, ulata mulle raamat. Sina, õnnetu, oled tõesti palju kannatanud!''▼ Järeltäiendiga tarind esineb mõnikord '''lahutatud kujul'''. Põhi, milleks on eksistentsiaallause alus või transitiivse normaallause sihitis, paikneb temaatilisena lause algul, järeltäiend fokusseerituna lause lõpus. Nt R''eferaadi saatis ta mulle ingliskeelse. Vesi jooksis kraanist hästi külm''. [[Omadussõnaline järeltäiend]] peab '''põhjaga ühilduma käändes ja arvus''' (v.a. neli viimast käänet), kusjuures [[nimetavas käändes]] omadussõna võib ka öeldistäide olla. Omadussõnal eemaldatakse järeltäiendi märgend, kui vasakus kontekstis ei leidu selles käändes nimisõna. Kui omadussõna on käändumatu, eemaldatakse järeltäiendi märgend siis, kui vasakus kontekstis ei leidu üldse nimisõna.▼ ▲Tüüpiline järeltäiend on '''mitmesõnaline'''. Normaalsed on ühesõnalised täiendid vaid '''asesõnalise''' põhja juures, kus järelasend on paratamatu, tihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti üttes. Nt ''Õde, kallis, ulata mulle raamat. Sina, õnnetu, oled tõesti palju kannatanud!'' ▲Omadussõnaline järeltäiend peab '''põhjaga ühilduma käändes ja arvus''' (v.a. neli viimast käänet), kusjuures nimetavas käändes omadussõna võib ka öeldistäide olla. Omadussõnal eemaldatakse järeltäiendi märgend, kui vasakus kontekstis ei leidu selles käändes nimisõna. Kui omadussõna on käändumatu, eemaldatakse järeltäiendi märgend siis, kui vasakus kontekstis ei leidu üldse nimisõna. == Asesõna järeltäiendina == Järelasendis kasutatakse peamiselt asesõnu ''niisugune, selline, seesugune, säärane ja sihuke'': * [[iskuliste asesõnade]] laiendina., Ntnt Kes ta niisugune on? * kõnekeeles hinnanguliste ~~substantiivide~~nimisõnade laiendina., Ntnt Lollpea niisugune! * ~~igasuhuste~~igasuguste ~~substantiivide~~nimisõnade laiendina, kui [[fraasis]] on ka [[demostratiivpronoomenist]] (näitav asesõna) eestäiend., Ntnt Kes see plika säärane on? == Järeltäiendi kirjavahemärgid == [[Järellisand]] ning [[omadussõnaline järeltäiend]] eraldatakse oma põhjast '''koma(de)ga'''. Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand '''komastatakse vaid eest.''', Ntnt ''Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.'' '''Komaga ei eraldata''': * [[olevas käändes]] ja [[kui-lisandit.]], Ntnt ''~~Onu~~onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa.'' * vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta [[järellisandit.]], Ntnt ''~~Laps~~laps rumaluke ei saa veel asjadest aru''. * isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata., Ntnt ''Teil perenaistel on alati kiire.'' == Vaata ka == * [[omadussõnaline täiend]] * [[järellisand]] * [[eestäiend]] == ~~Kasutatud kirjandus:~~Viited == * Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut * http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3&id=462 * http://math.ut.ee/~kaili/thesis/pt3_8_7.html * http://www.tlu.ee/~jaanike/loengud/ee_syntaks_slaidid_3.pdf [[Kategooriad: Keeleteadus. Süntaks. Täiend. Omadussõnaline täiend.]]

Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel