Mineviku kesksõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Mineviku kesksõna''' ehk mineviku partitsiip väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises
Mineviku kesksõnad on:▼
:* [[isikuline tegumood|isikulise tegumoe]] ''nud-''kesksõna: ''ela/nud'', ''maga/nud'', ''söö/nud''▼
:* [[umbisikuline tegumood|umbisikulise tegumoe]] ''tud-''/''(dud-)''kesksõna: ''ela/tud'', ''maga/tud'', ''söö/dud''▼
▲
▲
Mineviku kesksõna on [[sõnaliik|sõnaliigilt]] kaheplaaniline. Ta võib käituda nagu [[tegusõna]] ja esineda [[lause]]s:
[[Pöördsõna]] liitvormi osana saavad peale [[sihiline tegusõna|sihiliste verbide]] ka [[sihitu tegusõna|sihitute verbide]] mineviku kesksõnad esineda umbisikulises tegumoes: ''Eks '''ole''' varemgi nii '''elatud'''''.
Teisalt võib mineviku kesksõna käituda nagu [[omadussõna]] ning esineda lauses:
[[Eestäiend]]ina mineviku kesksõna käände- ja arvukategooriaga ei seondu, st ta ei ühildu oma põhjaga: ''Nendelt teotahtelistelt ja '''elukogenud''' noortelt oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta''.
[[Järeltäiend]]ina esinev mineviku kesksõna aga seondub käände- ja arvukategooriaga, ühildudes oma põhjaga käändes ja arvus: ''Nendelt noortelt, teotahtelistelt ja '''elukogenutelt''', oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta.''
Mineviku kesksõna tegumoevorme võib käsitleda ka eri kesksõnadena
▲Mineviku kesksõna tegumoevorme võib käsitleda ka eri kesksõnadena ja rääkida ''nud''-kesksõnast ja ''tud''-kesksõnast.
== Vaata ka ==
== Kasutatud kirjandus ==
* Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut, §47.
* Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 268 - 269.
[[Kategooria:Keeleteadus
[[Kategooria: Süntaks]]
|