Redaktsioon: 23. november 2012, kell 22:51 redigeeri EmausBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 125 123 muudatust P r2.7.2+) (Robot: pt:Carga (física) → pt:Carga ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. november 2012, kell 15:56 redigeeri eemalda Hardi27 (arutelu \| kaastöö) 4520 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib füüsika mõistest; lõhketöödega seotud mõiste kohta vaata artiklit [[Lõhkelaeng]].}} '''Laeng''' on [[füüsikaline suurus]], mis ~~kirjeldab~~iseloomustab [[keha]] osalemist [[vastastikmõju]]s. Laengud on tihedalt seotud jäävate [[kvantarv]]udega.▼ ~~{{toimeta}}~~ [[Füüsika]]s peetakse laengu all silmas tihti just [[elektrilaeng]]ut. [[Elektrilaeng]]ut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). ▼ ▲'''Laeng''' on [[füüsikaline suurus]], mis kirjeldab [[keha]] osalemist [[vastastikmõju]]s. == Formaalne definitsioon == ~~Laenguga [[osake]]si nimetatakse [[laengukandja]]teks.~~ Üldiseimal juhul, kui vaatlusalune [[väljateooria]] omab mõnd [[pidev sümmeetria\|pidevat sisemist sümmeetriat]], siis nimetatakse laenguks vastava sümmeetriarühma suvalist generaatorit. [[Noetheri teoreem]]i järgi vastab igale sümmeetriale jääv [[vool]]. Suurus, mida see vool kannab, on vastav laeng. Viimast nimetatakse mõnikord ka [[Noetheri laeng]]uks. ▲[[Elektrilaeng]]ut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). Näiteks [[elektrilaeng]]ule vastab [[Lie rühm]] [[U(1)]] ja [[värvilaeng]]ule rühm [[SU(3)]] ~~==Laengute liigid==~~ == Näited == ~~Looduses esineb nelja liiki laenguid. Nendeks on:~~ [[Osakestefüüsika]] teooriatest on teada mitmeid erinevaid laengu kavantarve. [[Osakestefüüsika standardmudel]]is on need [[Elektrilaeng]] - [[Elektromagnetiline vastastikmõju]] [[~~Mass\|raske mass~~Elektrilaeng]], -mis tuleneb [[~~Gravitatsiooniline~~elektromagnetiline vastastikmõju\|elektromagnetilisest vastastikmõjust]]. * [[Nõrk isospinn]] iseloomustab osalemist [[nõrk vastastikmõju\|nõrgas vastastikmõjus]]. [[Elektronõrk vastastikmõju\|Elektronõrga vastastikmõju]] sümmeetriarühma U(1)×SU(2). Nõrk isospinn vastab [[SU(2)]] osa generaatoritele ja elektrilaeng [[U(1)]] osa generaatoritele. [[Leptonlaeng]] - [[Nõrk vastastikmõju]] [[Värvilaeng]] on [[tugev vastastikmõju\|tugeva vastastikmõju]] kvantarv. See vastab tugeva interaktsiooni sümmeetriarühmale [[SU(3)]]. [[Värv (laeng)]] - [[Tugev vastastikmõju]] Ligikaudsetele sümmeetriatele vastavad laengud: [[Leptonlaeng]]u jäävus üksikute generatsioonide jaoks on rikutud [[neutriinoostillatsioonid]]e tõttu, kuid kogu leptonlaeng on (standardmudelis) siiski jääv. * [[Tugev isospinn]] * Erinevad [[maitse (osakestefüüsika)\|maitsele]] vastavad kvantarvud nagu [[veidrus (osakestefüüsika)\|veidrus]]. Nende jäävus on tugevalt rikutud osakeste mitmeid suurusjärke erinevate [[mass]]ide tõttu. ==Vaata ka== [[Füüsikaliste suuruste loend]] [[Füüsika mõisteid]] * [[Laengukandja]] [[Kategooria: Füüsika]]▼ ▲[[Kategooria: ~~Füüsika~~Väljateooria]] [[Kategooria: Osakestefüüsika]] [[ar:شحنة (فيزياء)]]

Laeng: erinevus redaktsioonide vahel