Erinevus lehekülje "Araali meri" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 267 baiti ,  7 aasta eest
P
vormist
(masintoimetamine using AWB)
P (vormist)
{{Järv
| järve_nimi = Araali meri
| pildi_nimi = Aralsee.gif
| pildi_link = Araali meri 1960–2010.
| koordinaadid =
| valgala_riigid = {{Riigi ikoon|Kasahstan}} {{Riigi ikoon|Usbekistan}} {{Riigi ikoon|Türkmenistan}} {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} {{Riigi ikoon|Afganistan}} {{Riigi ikoon|Iraan}}
| suubuvad = [[Amudarja]], [[Sõrdarja]]
| voolab_välja =
| järve_pindala = 67 499 km<sup>2</sup> <small>(1960)</small> <ref name="disaster"/><br>12 130 km<sup>2</sup> <small>(2011)</small> <ref name="disaster"/>
| kõrgus_merepinnast = 53,4 m <small>(1960)</small> <ref name="disaster"/><br>Väike-Araal 42,0 <small>(2011)</small> <ref name="disaster"/><br>Suur-Araal 28,3 <small>(2011)</small> <ref name="disaster"/>
| suurim_pikkus = 428 km <small>(1960)</small> <ref name="Dukhovny"/>
| suurim_laius = 284 km <small>(1960)</small> <ref name="Dukhovny"/>
| keskmine_sügavus = 16 m <small>(1960)</small> <ref name="Dukhovny"/>
| suurim_sügavus = 68 m <small>(1960)</small> <ref name="Dukhovny"/>
| vee_maht = 1089 km<sup>3</sup> <small>(1960)</small><br>90 km<sup>3</sup> <small>(2011)</small> <ref name="disaster"/>
}}
'''Araali meri''' ehk '''Araal''' on [[umbjärv]] [[Kesk-Aasia]]s, mis jääb [[Kasahstan]]i ja [[Usbekistan]]i ([[Karakalpakkia]]) territooriumile.
 
== Nimi ==
 
Araali meri on aegade jooksul kandnud mitmeid nimesid. [[Aleksander Suur]]e ajal kutsuti järve Amudarja endise nime (vanakreeka nimi ''Oxos'') järgi Oxose järveks. Esimesed kirjalikud andmed Araali mere kohta pärinevad 9.–11. sajandist, mil veekogu kutsuti [[Horezm|ajaloolise riigi]] järgi Horezmi järveks.<ref name="kungrad"/>
 
 
=== Vanus ===
 
[[Pliotseen]]i-eelsel perioodil oli Araali mere piirkonnas suurem veekogu, mis oli ühenduses [[Kaspia meri|Kaspia merega]]. Järgnenud [[ajastik]]el toimus veekogude järk-järguline eraldumine.<ref name="Dukhovny"/>
 
 
=== Veetaseme kõikumine ===
 
Viimase 10 000 – 15 000 aasta jooksul on Araali mere veetase kõikunud üle 20 m.<ref name="Dukhovny"/> Veetaseme kõikumised olid kuni eelmise sajandini seotud peamiselt Amudarja jõe kõrvalekaldumisega lääne poole, mistõttu jõgi voolas [[Sarygamyşi järv]]e ja sealt aeg-ajalt (kõrge veetaseme korral) Uzboi jõe oru kaudu ka Kaspia merre. Amudarja kõrvalekaldumise põhjusteks olid nii looduslikud (jõe settimine ja vasaku kalda sissevarisemine kevadiste üleujutuste ajal) kui ka inimtekkelised (ebaõnnestunud niisutuskanalite rajamine ning tammide ja muldvallide tahtlik lõhkumine konfliktide ajal).<ref name="disaster"/>
 
== Järve olukord 20. sajandi keskel ==
 
Järve veetase püsis küllaltki stabiilsena (keskmine kõrgus üle maailmamere pinna oli 53 m) XX sajandi 60. aastateni.<ref name="disaster"/> Järvevee läbipaistvus oli kuni 25 m ning keskmine soolsus 9–10‰.<ref name="kungrad"/>
 
 
=== Rannik ja saared ===
 
Põhjarannik oli kohati kõrgem, kohati tasane, [[rannajoon]] oli hästi liigendunud. Idarannik oli liivane, üsna tasane ning paljude väikeste [[saar]]te ja [[laht]]edega. Lõunaranniku moodustas suures ulatuses Amudarja jõe delta. Lääneranniku kallas on tänu Üstirti platoole kõrge (180–200 m) ja üsna vähe liigendunud.<ref name="kungrad"/>
 
 
== Kliima ==
 
Järve põhjaosas valitseb [[mandriline paraskliima]], lõunaosas aga [[lähistroopiline mandriline kliima]]. [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] on 33...36 °C.<ref name="kungrad"/> Suvi saabub, kui [[õhutemperatuur]] kerkib päeval üle 20 °C ja kestab tavaliselt 100–105 ööpäeva. Suved on piirkonnas tavaliselt kuumad ja kuivad, maksimaalsed õhutemperatuurid tõusevad järve lõunaregioonis kuni +39 °C.<ref name="centralasia"/> [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] on +26...+33 °C. Talvel langevad põhjaranniku lähedal [[jaanuari keskmine õhutemperatuur|jaanuari keskmised õhutemperatuurid]] kuni −10...–15 °C, lõunarannikul kohati kuni 0 °C. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 20...120 mm. Veetemperatuurid tõusevad veepinna lähedal suvel kuni 26...30 °C.<ref name="kungrad"/> [[Jää]] hakkab järve põhja- ja kirderanniku lähedal moodustuma novembri teises dekaadis. Novembri lõpuks ilmuvad esimesed jääkirmed ka lõunaranniku lähedal. Jääkate on kõige ulatuslikum veebruari keskel, kuid veebruari lõpus hakkab jää aga järve lõunaosas lagunema ning see protsess on tavaliselt küllaltki intensiivne. Jääd esineb järvel keskmiselt 4–5 kuul aastas.<ref name="tapemark"/>
 
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on Araali mere pindala seoses veemahu kahanemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud. Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajandi keskel.<ref name="disaster"/>
 
{| class="wikitable" style="text-align: center; height: 150px;"
|+ Amudarja ja Sõrdarja jõgedest ärajuhitud veehulk riikide kaupa, km<sup>3</sup> aastas <ref name="bio"/>
! Riik!! 1960!! 1970!! 1980!! 1990!! 1995!! 1999
! Riik
! 1960
! 1970
! 1980
! 1990
! 1995
! 1999
|-
! scope="row" | {{Pisilipp|Usbekistan}}
|30,8||48,1||64,9||63,6||54,2||62,8
|-
! scope="row" | {{Pisilipp|Türkmenistan}}
|8,1||17,3||23,0||23,3||23,2||18,1
|-
! scope="row" | {{Pisilipp|Tadžikistan}}
|9,8||10,4||10,8||9,3||12,1||12,5
|-
! scope="row" | {{Pisilipp|Kasahstan}}
|9,8||12,9||14,2||11,3||11,3||8,2
|-
! scope="row" | {{Pisilipp|Kõrgõzstan}}
|2,2||3,0||4,1||5,2||5,0||3,3
|-
! scope="row" | Kokku
|60,6||91,6||116,9||112,7||105,8||105,0
|}
 
=== Soolsus ===
 
20. sajandi esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni [[sool]]asid, ning järvevesi oli [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]] üleküllastunud. Enamus sellest sadestus jõe ja järvevee segunemisel madalikes, lahtedes ja filtreerivates järvedes põhja-, ida- ja lõunaranniku läheduses (lääneranniku kallas on järsk ning piirneb [[platoo]]ga). Sellel perioodil oli järvevee [[soolsus]] 9,6–10,3‰.<ref name="Dukhovny"/>
 
 
==Järve kuivamise ajalugu==
 
1917. aastal toimunud [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel saavutasid [[bolševikud]] võimu Araali mere piirkonnas ning [[1918]]. aastal kirjutas V. I. [[Lenin]] alla dekreedile, mille järgi pidi eraldatama 50 miljonit rubla niisutuskanalite rajamiseks [[Turkestan]]i.<ref name="oceanography"/> Eesmärgiks oli kasvatada [[riis]]i, [[melon]]eid, [[teravili|teravilja]] ning eelkõige [[puuvill]]a. Puuvill, mida selles piirkonnas nimetati valgeks kullaks, pidi saama tähtsaks [[eksport]]artikliks. See plaan viidigi ellu ning Usbekistan on tänini üks maailma suuremaid puuvillaeksportijaid.<ref name="ngrani"/>
 
Järve pindala oli 20. sajandi lõpuks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase oli langenud 17 meetrit. Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile ehk 8. kohale maailmas. Samal ajal oli järve soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini.<ref name="marshruty"/>
 
{| class="wikitable" style="text-align: center; height: 150px;"
|+ Araali mere karakteristikud alates 1960. aastast <ref name="Jiaguo"/>
!
! 1960!! 1971!! 1976!! 1989!! 2007!! 2025*
! 1960
! 1971
! 1976
! 1989
! 2007
! 2025*
|-
! scope="row" | Absoluutne kõrgusmärk, m
|53,4||51,1||48,3||39,3<sup>S</sup> / 40,2<sup>V</sup>||29,4<sup>S</sup> / 42,0<sup>V</sup>||21–28<sup>S</sup> / 42,0<sup>V</sup>
|-
! scope="row" | Pindala, km<sup>2</sup>
|67 499||60 200||55 700||36 307<sup>S</sup> / 2804<sup>V</sup>||10 700<sup>S</sup> / 3258<sup>V</sup>||6400<sup>S</sup> / 3258<sup>V</sup>
|-
! scope="row" | Maht, km<sup>3</sup>
|1089||925||763||341<sup>S</sup> / 23<sup>V</sup>||75<sup>S</sup> / 27<sup>V</sup>||41<sup>S</sup> / 27<sup>V</sup>
|-
! scope="row" | Keskmine soolsus, ‰
|10||10||14||30<sup>S</sup> / 30<sup>V</sup>||100<sup>S</sup> / 13<sup>V</sup>||200<sup>S</sup> / 13<sup>V</sup>
|-
|colspan="7" |Märkused:* hinnanguline; <sup>S</sup> Suur-Araal; <sup>V</sup> Väike-Araal
|}
 
[[Pilt:Aralship2.jpg|pisi|]]
 
Araali meri oli [[20. sajand|eelmise sajandi]] keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.<ref name="4th"/> Järve ruumala oli 1960. aastal 1089 km<sup>3</sup>, 2011. aastal aga hinnanguliselt vaid 90 km<sup>3</sup>.<ref name="disaster"/> [[NASA]] satelliidifotolt on näha, et 2011. aastaks on järv jagunenud 3–4 väiksemaks järveks.
 
Kui 1960. aastal oli järve pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt kahanenud 12 130 ruutkilomeetrile.<ref name="disaster"/>
 
Väike-Araali püütakse säilitada. Oktoobris [[2003]] teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada [[betoon]]ist [[tamm (ehitis)|tamm]] Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust. Tamm valmis 2005. aastal ja on varustatud [[lüüs]]iga, mille abil saab üleliigset vett lasta Suur-Araali. Aasta peale tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meetri võrra - 38 meetrile - ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.<ref name="NYTimes1"/>
 
Suur-Araal on rahanappuse tõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel on jäänud järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millelt tugevad tuuled kannavad soola, liiva ja tolmu segu kuni 500 km, teistel andmetel kuni 1500 km <ref name="marshruty"/> kaugusele. Soola- ja tolmutormid mõjutavad kogu Araali mere ümbruskonda, kuid kõige rohkem kannatab põhja- ja kirdetuulte tõttu Amudarja jõe delta.<ref name="disaster"/> Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Nende tagajärgede leevendamiseks püütakse muuhulgas istutada endisesse merepõhja [[saksauul]]e.<ref name="newswire"/>
 
===Saastatus===
 
Järve suunatakse pidevalt põldude niisutamisest ülejäänud vett, millesse satuvad [[väetis]]ed, [[pestitsiid]]id ja mitmesugused muud [[põllumajandus]]es kasutatavad kemikaalid. Samuti on kuivale jäänud Araali mere põhi saastunud. Sellist territooriumi on kokku ligi 54 000 km<sup>2</sup>.<ref name="bigpicture"/>
 
 
=== Kalatööstus ===
 
Araali mere majandust võis 20. sajandil siduda eelkõige kalatööstusega. Järve rannikupiirkonnas töötas 12 kalatehast, neist 2 tegelesid kalakonservide tootmisega.<ref name="centralasia"/> Väljapüük järvest ulatus aastas 40 000 kuni 50 000 tonnini. 1960. aastatel andis Araali järv 13% [[NSV Liit|NSV Liidu]] siseveekogude aastasest väljapüügist. Tähtsaimate püütavate kalaliikide hulka kuulusid: ''[[Barbus barbus]]'', [[latikas]], [[sasaan]], ''[[Chalcalburnus chalcoides]]'', [[vobla]] (''Rutilus caspicus''), [[koha]] ja [[tõugjas]], kes moodustasid 80% kogu väljapüügist. Hinnatud, kuid samas haruldased olid veel [[araali lõhe]] ja [[šipp]] (''Acipenser nudiventris''). Järve kuivamisel soolsus suurenes ning kalad hakkasid järvest kaduma. 1980. aastate alguses langes väljapüük 14 000 tonnini ning 1984. aastal kaotas kalapüük oma tööndusliku tähenduse.<ref name="kungrad"/> Kokku kaotas Araali mere piirkonnas töö ligi 60 000 inimest, kes olid seotud kalatööstusega.<ref name="ecocollaps"/>
 
=== Transport ===
 
1960. aastani oli Araali merel oluline koht veetranspordis [[Aral (Kasahstan)|Aral]]i ja [[Mo‘ynoq]]i vahel. Aastas ulatus kaubaveo maht kuni 250 000 tonnini. Veeti peamiselt [[puuvill]]a, [[sool]]a, [[leib]]a, [[kala]], [[keemiatööstus]]e produkte jm.<ref name="kungrad"/> Peale Arali ja Mo‘ynoqi asus sadam veel [[Qozoqdaryo]]s.
 
=== Gaasimaardla ===
 
Usbekistani territooriumil on kuivanud Araali mere basseinist leitud [[maagaas]]i [[maardla]], mille varude suuruseks on hinnatud 65 miljonit tonni.<ref name="koreatimes"/> Maardla varude uurimistööde ja maagaasi ammutamisega (üle 3 km sügavuselt) tegeleb 2005. aastal <ref name="registan"/> loodud rahvusvaheline [[konsortsium]], kuhu kuuluvad ettevõtted Usbekistanist, [[Venemaa]]lt, [[Hiina]]st, [[Malaisia]]st ja [[Lõuna-Korea]]st.<ref name="koreatimes"/>
 
== Araali meri kultuuris ==
Araali järve ranniku tragöödiale on pühendatud [[Dmitri Svetozarov]]i film "Koerad" ("Псы"; [[1989]]). Tegevuspaigaks oli elust võetud mahajäetud linn.<ref name="normalkino"/>
 
Araali järve ranniku tragöödiale on pühendatud [[Dmitri Svetozarov]]i film "Koerad" ("Псы"; [[1989]]). Tegevuspaigaks oli elust võetud mahajäetud linn.<ref name="normalkino"/>
 
Sihtasutus Mirrormundo andis 2000. aastal välja dokumentaalfilmi "''Delta Blues – in a land of cotton''", kus käsitletakse Araali mere kuivamisega tekkinud probleeme keskkonnale ja sealkandis elavatele inimestele.<ref name="aralblues"/>
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="disaster">{{netiviide |URL = http://www.iml.rwth-aachen.de/elearning/srw/uebungsmaterial/AralSeaDisaster.pdf| Pealkiri = "The Aral Sea Disaster"| Autor = Philip Micklin| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2007| Koht = Kalamazoo| Väljaandja = Department of Geography, Western Michigan University| Kasutatud = 11.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="Dukhovny">{{netiviide |URL = http://www.politicainternazionale.it/file%20PDF/MPI%201.2003/3.pdf| Pealkiri = "The Aral Sea as an object of study"| Autor = Victor Dukhovny| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="4th">{{netiviide | URL = http://www.treehugger.com/files/2010/04/worlds-4th-largest-lake-90-percent-dried-up.php| Pealkiri = "World's 4th Largest Lake is Now 90% Dried Up (Pics & Video)"| Väljaanne = www.treehugger.com| Kasutatud = 11.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="kungrad">{{netiviide |URL = http://kungrad.com/aral/seahist/isshez/isshez2/| Pealkiri = "Арал, который мы потеряли"| Autor = | Väljaanne = kungrad.com| Kasutatud = 19.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="oceanography">Peter O. Zavialov. ''Physical Oceanography of the Dying Aral Sea''. Springer, 2005. ISBN 978-3540228912.</ref>
<ref name="centralasia">{{netiviide |URL = http://www.centralasia-travel.com/ru/countries/uzbekistan/sights/aral_sea| Pealkiri = "Аральское море"| Autor = | Väljaanne = www.centralasia-travel.com| Kasutatud = 24.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="Izrayel">Izrayel’ YA, Anokhin YA. 1991. Issues of estimating the ecological, social and economic
consequences of the degradation of the natural environment in the near Aral region. In ''Monitoring the Natural Environment in the Basin of the Aral Sea,'' ed. LL Lentovskaya, pp. 4–6. Leningrad: Gidrometeoizdat (vene keeles)</ref>
<ref name="tapemark">{{netiviide |URL = http://tapemark.narod.ru/more/04.html| Pealkiri = "Моря СССР. Аральское море"| Autor = | Väljaanne = tapemark.narod.ru| Kasutatud = 24.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="oceanology">{{netiviide |URL = http://www.oceanology.ru/aral-sea-could-be-saved/| Pealkiri = "Аральское море спасти можно, но это никому не нужно"| Autor = | Väljaanne = | Aeg = 07.10.2009 | Koht = | Väljaandja = www.oceanology.ru| Kasutatud = 13.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="bio">{{netiviide |URL = http://bio.1september.ru/article.php?ID=200501704| Pealkiri = "Как пропало Синее море"| Autor = И.Б. ДАШКОВСКИЙ| Väljaanne = bio.1september.ru| Kasutatud = 19.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="ngrani">{{netiviide |URL = http://www.noviyegrani.com/archives/title/301| Pealkiri = "Гибель Аральского моря"| Autor = | Väljaanne = www.noviyegrani.com| Aeg = okt-dets 2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 17.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="kazakhstanlive">{{netiviide |URL = http://www.kazakhstanlive.com/2.aspx?ProdID=15ac0d8e-667b-42ca-bf82-ac7b93a4be03&CatID=9f9f8034-6dd6-4f7e-adcf-0f6a7c0406d9&sr=100| Pealkiri = "From salt desert to sea water – Aral sea comes back"| Autor = | Väljaanne = www.kazakhstanlive.com| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="marshruty">{{netiviide |URL = http://www.marshruty.ru/Places/PlaceContent.aspx?PlaceID=8ccc3a44-8413-436a-9930-8cc8a689dafc&ContentTypeID=11| Pealkiri = "Арал испил свою чашу до дна"| Autor = Михаил Бурлешин| Väljaanne = www.marshruty.ru| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 17.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="NYTimes1">{{netiviide | URL= http://www.nytimes.com/2006/04/05/world/asia/05iht-sea.html?_r=1| Pealkiri = "A vanished sea reclaims its form in Central Asia"| Väljaanne = www.nytimes.com| Kasutatud = 19.07.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="globalsecurity">{{netiviide |URL = http://www.globalsecurity.org/wmd/world/russia/vozrozhdenly.htm| Pealkiri = "Vozrozhdeniye Island Renaissance / Rebirth Island"| Autor = | Väljaanne = www.globalsecurity.org| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 18.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ecoregion">{{netiviide | URL= http://www.feow.org/ecoregion_details.php?eco=629| Pealkiri = "Aral Sea Drainages"
| Väljaanne = www.feow.org| Kasutatud = 26.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="meteocenter">{{netiviide |URL = http://meteocenter.net/photo/island/| Pealkiri = "ОСТРОВ ВОЗРОЖДЕНИЯ: правда и домыслы об АРАЛЬСКОМ ПОЛИГОНЕ"| Autor = | Väljaanne = meteocenter.net| Kasutatud = 18.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="Jiaguo">Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.</ref>
<ref name="nytimes">{{netiviide |URL = http://www.nytimes.com/2001/10/23/world/a-nation-challenged-spores-us-agrees-to-clean-up-anthrax-site-in-uzbekistan.html| Pealkiri = "A NATION CHALLENGED: SPORES; U.S. Agrees To Clean Up Anthrax Site In Uzbekistan"| Autor = | Väljaanne = www.nytimes.com| Kasutatud = 18.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="nationalgeographic">{{netiviide | URL= http://news.nationalgeographic.com/news/2010/04/100402-aral-sea-story/| Pealkiri = "Aral Sea Recovery?"| Väljaanne = news.nationalgeographic.com| Kasutatud = 26.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="newswire">{{netiviide |URL = http://www.ens-newswire.com/ens/aug2008/2008-08-01-01.asp| Pealkiri = "The Kazakh Miracle: Recovery of the North Aral Sea"| Autor = | Väljaanne = www.ens-newswire.com| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ecoregion2">{{netiviide | URL= http://www.feow.org/ecoregion_details.php?eco=626| Pealkiri = "Lower & Middle Syr Darya"| Väljaanne = www.feow.org| Kasutatud = 26.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="koreatimes">{{netiviide |URL = http://www.koreatimes.co.kr/www/news/biz/2010/06/123_67380.html| Pealkiri = "Korea finds gas reserves in Uzbekistan"| Autor = | Väljaanne = www.koreatimes.co.kr| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ecocollaps">{{netiviide |URL = http://ecocollaps.ru/zemlya/ischeznovenie-aralskogo-morya.html| Pealkiri = "Исчезновение Аральского моря"| Autor = | Väljaanne = ecocollaps.ru| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="registan">{{netiviide |URL = http://www.registan.net/index.php/2010/06/09/aral-gas/| Pealkiri = "Aral Gas"| Autor = | Väljaanne = www.registan.net| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="bigpicture">{{netiviide |URL = http://bigpicture.ru/?p=36415| Pealkiri = "Арал – по-настоящему мертвое море"| Autor = | Väljaanne = bigpicture.ru| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="normalkino">{{netiviide |URL = http://www.normalkino.com/load/rossijskie_filmy/sssr_film_psy_1989/16-1-0-2021| Pealkiri = "СССР ФИЛЬМ Псы 1989"| Autor = | Väljaanne = www.normalkino.com| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = vene}}</ref>
<ref name="aralblues">{{netiviide |URL = http://aralblues.wordpress.com/delta-blues/| Pealkiri = "Delta Blues – in a land of cotton"| Autor = | Väljaanne = aralblues.wordpress.com| Kasutatud = 25.10.2011| Keel = inglise}}</ref>
}}
 
*[http://www.eorc.jaxa.jp/en/imgdata/topics/2007/img/tp071226_03e.jpg Satelliitfoto Kökaral tammist]
 
{{Coordinate |NS=44.81305556 |EW=59.61527778 |type=waterbody |region=UZ-QR/KZ-AKT/KZ-KZY |dim=5000}}
 
{{Head artiklid}}
108 993

muudatust