Araali meri: erinevus redaktsioonide vahel

}}

'''Araali meri''' ehk '''Araal''' on [[umbjärv]] [[Kesk-Aasia]]s, mis jääb [[Kasahstan]]i ja [[Usbekistan]]i ([[Karakalpakkia]]) territooriumile.

 

== Nimi ==

Araali meri on aegade jooksul kandnud mitmeid nimesid. [[Aleksander Suur]]e ajal kutsuti järve Amudarja endise nime (vanakreeka nimi ''Oxos'') järgi Oxose järveks. Esimesed kirjalikud andmed Araali mere kohta pärinevad 9.–11. sajandist, mil veekogu kutsuti [[Horezm|ajaloolise riigi]] järgi Horezmi järveks.<ref name="kungrad"/>

 

 

=== Vanus ===

[[Pliotseen]]i-eelsel perioodil oli Araali mere piirkonnas suurem veekogu, mis oli ühenduses [[Kaspia meri|Kaspia merega]]. Järgnenud [[ajastik]]el toimus veekogude järk-järguline eraldumine.<ref name="Dukhovny"/>

 

 

=== Veetaseme kõikumine ===

Viimase 10 000 – 15 000 aasta jooksul on Araali mere veetase kõikunud üle 20 m.<ref name="Dukhovny"/> Veetaseme kõikumised olid kuni eelmise sajandini seotud peamiselt Amudarja jõe kõrvalekaldumisega lääne poole, mistõttu jõgi voolas [[Sarygamyşi järv]]e ja sealt aeg-ajalt (kõrge veetaseme korral) Uzboi jõe oru kaudu ka Kaspia merre. Amudarja kõrvalekaldumise põhjusteks olid nii looduslikud (jõe settimine ja vasaku kalda sissevarisemine kevadiste üleujutuste ajal) kui ka inimtekkelised (ebaõnnestunud niisutuskanalite rajamine ning tammide ja muldvallide tahtlik lõhkumine konfliktide ajal).<ref name="disaster"/>

 

== Järve olukord 20. sajandi keskel ==

Järve veetase püsis küllaltki stabiilsena (keskmine kõrgus üle maailmamere pinna oli 53 m) XX sajandi 60. aastateni.<ref name="disaster"/> Järvevee läbipaistvus oli kuni 25 m ning keskmine soolsus 9–10‰.<ref name="kungrad"/>

 

 

=== Rannik ja saared ===

Põhjarannik oli kohati kõrgem, kohati tasane, [[rannajoon]] oli hästi liigendunud. Idarannik oli liivane, üsna tasane ning paljude väikeste [[saar]]te ja [[laht]]edega. Lõunaranniku moodustas suures ulatuses Amudarja jõe delta. Lääneranniku kallas on tänu Üstirti platoole kõrge (180–200 m) ja üsna vähe liigendunud.<ref name="kungrad"/>

 

 

== Kliima ==

Järve põhjaosas valitseb [[mandriline paraskliima]], lõunaosas aga [[lähistroopiline mandriline kliima]]. [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] on 33...36 °C.<ref name="kungrad"/> Suvi saabub, kui [[õhutemperatuur]] kerkib päeval üle 20 °C ja kestab tavaliselt 100–105 ööpäeva. Suved on piirkonnas tavaliselt kuumad ja kuivad, maksimaalsed õhutemperatuurid tõusevad järve lõunaregioonis kuni +39 °C.<ref name="centralasia"/> [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] on +26...+33 °C. Talvel langevad põhjaranniku lähedal [[jaanuari keskmine õhutemperatuur|jaanuari keskmised õhutemperatuurid]] kuni −10...–15 °C, lõunarannikul kohati kuni 0 °C. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 20...120 mm. Veetemperatuurid tõusevad veepinna lähedal suvel kuni 26...30 °C.<ref name="kungrad"/> [[Jää]] hakkab järve põhja- ja kirderanniku lähedal moodustuma novembri teises dekaadis. Novembri lõpuks ilmuvad esimesed jääkirmed ka lõunaranniku lähedal. Jääkate on kõige ulatuslikum veebruari keskel, kuid veebruari lõpus hakkab jää aga järve lõunaosas lagunema ning see protsess on tavaliselt küllaltki intensiivne. Jääd esineb järvel keskmiselt 4–5 kuul aastas.<ref name="tapemark"/>

 

Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on Araali mere pindala seoses veemahu kahanemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud. Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajandi keskel.<ref name="disaster"/>

 

|+ Amudarja ja Sõrdarja jõgedest ärajuhitud veehulk riikide kaupa, km³ aastas <ref name="bio"/>

|-

|30,8||48,1||64,9||63,6||54,2||62,8

|-

|8,1||17,3||23,0||23,3||23,2||18,1

|-

|9,8||10,4||10,8||9,3||12,1||12,5

|-

|9,8||12,9||14,2||11,3||11,3||8,2

|-

|2,2||3,0||4,1||5,2||5,0||3,3

|-

|60,6||91,6||116,9||112,7||105,8||105,0

|}

 

=== Soolsus ===

20. sajandi esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni [[sool]]asid, ning järvevesi oli [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]] üleküllastunud. Enamus sellest sadestus jõe ja järvevee segunemisel madalikes, lahtedes ja filtreerivates järvedes põhja-, ida- ja lõunaranniku läheduses (lääneranniku kallas on järsk ning piirneb [[platoo]]ga). Sellel perioodil oli järvevee [[soolsus]] 9,6–10,3‰.<ref name="Dukhovny"/>

 

 

==Järve kuivamise ajalugu==

1917. aastal toimunud [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel saavutasid [[bolševikud]] võimu Araali mere piirkonnas ning [[1918]]. aastal kirjutas V. I. [[Lenin]] alla dekreedile, mille järgi pidi eraldatama 50 miljonit rubla niisutuskanalite rajamiseks [[Turkestan]]i.<ref name="oceanography"/> Eesmärgiks oli kasvatada [[riis]]i, [[melon]]eid, [[teravili|teravilja]] ning eelkõige [[puuvill]]a. Puuvill, mida selles piirkonnas nimetati valgeks kullaks, pidi saama tähtsaks [[eksport]]artikliks. See plaan viidigi ellu ning Usbekistan on tänini üks maailma suuremaid puuvillaeksportijaid.<ref name="ngrani"/>

 

Järve pindala oli 20. sajandi lõpuks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase oli langenud 17 meetrit. Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile ehk 8. kohale maailmas. Samal ajal oli järve soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini.<ref name="marshruty"/>

 

|+ Araali mere karakteristikud alates 1960. aastast <ref name="Jiaguo"/>

|-

|53,4||51,1||48,3||39,3^S / 40,2^V||29,4^S / 42,0^V||21–28^S / 42,0^V

|-

|67 499||60 200||55 700||36 307^S / 2804^V||10 700^S / 3258^V||6400^S / 3258^V

|-

|1089||925||763||341^S / 23^V||75^S / 27^V||41^S / 27^V

|-

|10||10||14||30^S / 30^V||100^S / 13^V||200^S / 13^V

|}

 

[[Pilt:Aralship2.jpg|pisi|]]

 

 

 

 

Suur-Araal on rahanappuse tõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel on jäänud järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millelt tugevad tuuled kannavad soola, liiva ja tolmu segu kuni 500 km, teistel andmetel kuni 1500 km <ref name="marshruty"/> kaugusele. Soola- ja tolmutormid mõjutavad kogu Araali mere ümbruskonda, kuid kõige rohkem kannatab põhja- ja kirdetuulte tõttu Amudarja jõe delta.<ref name="disaster"/> Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Nende tagajärgede leevendamiseks püütakse muuhulgas istutada endisesse merepõhja [[saksauul]]e.<ref name="newswire"/>

 

===Saastatus===

Järve suunatakse pidevalt põldude niisutamisest ülejäänud vett, millesse satuvad [[väetis]]ed, [[pestitsiid]]id ja mitmesugused muud [[põllumajandus]]es kasutatavad kemikaalid. Samuti on kuivale jäänud Araali mere põhi saastunud. Sellist territooriumi on kokku ligi 54 000 km².<ref name="bigpicture"/>

 

 

=== Kalatööstus ===

Araali mere majandust võis 20. sajandil siduda eelkõige kalatööstusega. Järve rannikupiirkonnas töötas 12 kalatehast, neist 2 tegelesid kalakonservide tootmisega.<ref name="centralasia"/> Väljapüük järvest ulatus aastas 40 000 kuni 50 000 tonnini. 1960. aastatel andis Araali järv 13% [[NSV Liit|NSV Liidu]] siseveekogude aastasest väljapüügist. Tähtsaimate püütavate kalaliikide hulka kuulusid: ''[[Barbus barbus]]'', [[latikas]], [[sasaan]], ''[[Chalcalburnus chalcoides]]'', [[vobla]] (''Rutilus caspicus''), [[koha]] ja [[tõugjas]], kes moodustasid 80% kogu väljapüügist. Hinnatud, kuid samas haruldased olid veel [[araali lõhe]] ja [[šipp]] (''Acipenser nudiventris''). Järve kuivamisel soolsus suurenes ning kalad hakkasid järvest kaduma. 1980. aastate alguses langes väljapüük 14 000 tonnini ning 1984. aastal kaotas kalapüük oma tööndusliku tähenduse.<ref name="kungrad"/> Kokku kaotas Araali mere piirkonnas töö ligi 60 000 inimest, kes olid seotud kalatööstusega.<ref name="ecocollaps"/>

 

=== Transport ===

1960. aastani oli Araali merel oluline koht veetranspordis [[Aral (Kasahstan)|Aral]]i ja [[Mo‘ynoq]]i vahel. Aastas ulatus kaubaveo maht kuni 250 000 tonnini. Veeti peamiselt [[puuvill]]a, [[sool]]a, [[leib]]a, [[kala]], [[keemiatööstus]]e produkte jm.<ref name="kungrad"/> Peale Arali ja Mo‘ynoqi asus sadam veel [[Qozoqdaryo]]s.

 

=== Gaasimaardla ===

Usbekistani territooriumil on kuivanud Araali mere basseinist leitud [[maagaas]]i [[maardla]], mille varude suuruseks on hinnatud 65 miljonit tonni.<ref name="koreatimes"/> Maardla varude uurimistööde ja maagaasi ammutamisega (üle 3 km sügavuselt) tegeleb 2005. aastal <ref name="registan"/> loodud rahvusvaheline [[konsortsium]], kuhu kuuluvad ettevõtted Usbekistanist, [[Venemaa]]lt, [[Hiina]]st, [[Malaisia]]st ja [[Lõuna-Korea]]st.<ref name="koreatimes"/>

 

== Araali meri kultuuris ==

 

Sihtasutus Mirrormundo andis 2000. aastal välja dokumentaalfilmi "''Delta Blues – in a land of cotton''", kus käsitletakse Araali mere kuivamisega tekkinud probleeme keskkonnale ja sealkandis elavatele inimestele.<ref name="aralblues"/>

== Viited ==

{{viited|allikad=

<ref name="oceanography">Peter O. Zavialov. ''Physical Oceanography of the Dying Aral Sea''. Springer, 2005. ISBN 978-3540228912.</ref>

<ref name="Izrayel">Izrayel’ YA, Anokhin YA. 1991. Issues of estimating the ecological, social and economic

consequences of the degradation of the natural environment in the near Aral region. In ''Monitoring the Natural Environment in the Basin of the Aral Sea,'' ed. LL Lentovskaya, pp. 4–6. Leningrad: Gidrometeoizdat (vene keeles)</ref>

<ref name="Jiaguo">Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.</ref>

}}

 

*[http://www.eorc.jaxa.jp/en/imgdata/topics/2007/img/tp071226_03e.jpg Satelliitfoto Kökaral tammist]

 

 

{{Head artiklid}}