Korrutamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
 
== Üldistused ==
 
Üldistatult nimetatakse korrutamiseks suvalist [[binaarne tehe|binaarset tehet]], mille operande nimetatakse teguriteks ja tulemust korrutiseks. Kui [[algebraline struktuur|algebralises struktuuris]] on lisaks korrutamisele defineeritud ka [[liitmine]], siis on üldjuhul eeldatud, et liitmine ja korrutamine on [[distributiivsus|distributiivsed]].
 
Korrutustehte üldistused on näiteks [[maatriks]]ite korrutamine. Ka [[funktsioonide kompositsioon]]i võib käsitleda korrutamisena.
 
Üldiseimal juhul on korrutamine suvaline [[binaarne tehe]], mille operande nimetatakse teguriteks ja tulemust korrutiseks. Seega on mõiste "korrutamine" [[üldalgebra]]s seotud pigem terminoloogiaga kui konkreetse tehtega. Korrutamise omadused määrab [[algebraline struktuur]], kus see tehe defineeritud on. Struktuurid, mille ainsaks binaarseks tehteks on korrutamine, on näiteks [[rühm (matemaatika)|rühmad]], [[poolrühm]]ad ja [[monoid]]id. Neis pole korrutamine enam [[kommutatiivsus|kommutatiivne]], kuid on siiski [[assotsiatiivsus|assotsiatiivne]]. [[Rühmoid]]id on näide struktuuridest, kus on loobutud ka korrutamise assotsiatiivsususest.
 
Üldistatult nimetatakse korrutamiseks suvalist [[binaarne tehe|binaarset tehet]], mille operande nimetatakse teguriteks ja tulemust korrutiseks. Kui [[algebraline struktuur|algebralises struktuuris]] on lisaks korrutamisele defineeritud ka [[liitmine]], siis on üldjuhuleeldatakse eeldatudenamasti, et liitmine ja korrutamine on [[distributiivsus|distributiivsed]].
 
==Vaata ka==