Bluetooth: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:Bluetooth bw.png|thumbpisi|Sinihamba logo]]

'''Bluetooth''' ehk '''sinihammas''' on 1990. aastatel ''Bluetooth Special Interest Group'' (SIG) poolt loodud [[IEEE 802.15.1]] tehnoloogiale vastav tööstusstandard, seadmete traadita omavaheliste suhtlemise jaoks (WPAN). Sinihammas on liides, mille abil suudavad erinevad seadmed nagu mobiiltelefonid[[mobiiltelefon]]id, [[PDA]]-d, [[arvuti]]d või perifeeriaseadmed omavahel suhelda. Sinihamba põhieesmärgiks on andmeedastuste ja juhtmeühenduste asendamine.

Esimese osa sinihamba traadita tehnoloogiast töötas välja Hollandi[[Holland]]i professor [[Jaap Haartsen]] ja rootslane [[Sven Mattisson]]. Algselt oli see mõeldud firmale [[Ericsson]]. Teised osad töötasid välja peamiselt firmad [[Nokia]] ja [[Intel]].

Juba 1980. aastate lõpust alates on proovitud erineval viisil arvuti ümbruskonda üleliigsetest juhtmetest vabastada, püüdes neid asendada traadita lahendustega (traadita klaviatuurid, infrapuna printer jms.). Erinevate asjaolude tõttu (kõrge voolutarbimine, üksteise segamine jne) ja puuduvate standardite pärast ei olnud esialgsed lahendused eriti edukad.

Infrapuna tehnoloogia suur populaarsus andis lootust, et nimetatud tehnoloogia on edukas. 1993. aasta augustis asusid 30 firmat (nende hulgas ka HP, IBM, Digital) koos ühist protokolli[[protokoll]]i välja töötama ja loodi ''Infrared Data Association'' ([[IrDA]]). Eesmärk oli ühise [[Infrapunaliides|infrapuna andmeedastamise]] protokolli loomine. Paljud teadmised IrDA-töödest mõjutasid hiljem ka uut bluetooth standardit.

Kuna infrapuna tehnoloogia kasutamisel oli probleemiks andmete edastamisel vajalik saatja ja saaja vaheline silmside, anti aastal 1994. aastal firmale Ericsson ülesanne uurida traadita ühenduse loomise võimalikkust raadiolainete abil. Uuring andis positiivse tulemuse ja 1998. aastal asutasid Nokia, Ericsson, IBM, Toshiba ja Intel ''Bluetooth Special Intereset Group''´i (SIG), mille ülesandeks oli standardi väljatöötamine. Esimese lõpliku versiooni avaldas SIP aasta 1999.aasta aasta juulis, milleks oli Bluetooth versionversioon 1.0 ja millele järgnes sama aasta detsembris Bluetooth 1.0b. Alles 2001.aasta veebruaris toodi välja versioon 1.1. See oli esimene soliidsem põhi turukõlblikute seadmete jaoks, sest eelnevas versioonis esines üsna palju ebatäpsusi ja vigu.

:* Maksimaalne andmeedastuskiirus: 732,2kbit2 kbit/s

:* Lisati signaalitugevuse indiktaatorindikaator ''Received Signal Strength Indication'' (RSSI)

:* Tutvustab voolu kontrolli (''Flow Control'') ja taassaatmistaassaatmise mooduseid (''Restransmission Modes'') L2CAP-protokollistikule.

:* Andmeedastuskiirus nüüd ka praktikas kuni 721kbit721 kbit/s

:* Teoreetiliselt kuni 3Mbit3 Mbit/s, praktikas kuni 2,1Mbit1 Mbit/s

: Uued funktsioonid nagu ''Secure Simple Pairing ja Quality of Service''. Lisaks sellele sisaldab 2.1 uuendusi, nagu ''Extended inquiry response'' (EIR), mis annab jagab otsingute ajal rohkem informatsioone ja parandab sellega seadmete filtreerimist enne nendega ühendamist, või ''Sniff subrating'', mis alandab voolutarbetvoolutarvet väikese voolutarbega (''low-power '') mooduses.

: Sinihamba 3.0 +HS versioon suudab teoreetiliselt andmeid edastada kiirusega kuni 24 Mbit/s, kuid mitte otseselt läbi sinihamba ühenduse. Selle asemel kasutatakse sinihammast koordineerimiseks ja ühenduse loomiseks ja andmed liiguvad tegelikult läbi kõrval asuva 802.11 võrgu. Selle versiooni põhiline uuendus on AMP (''Alternate MAC/PHY''), 802.11 lisamine väga kiire andmetranspordi jaoks. AMP välja töötamine eeldas kahte tehnoloogiat: 802.11 ja UWB, kuid UWB puudub versiooni kirjelduses.

:* ''Alternate MAC/PHY'' Lubab kasutada teisi MAC ja PHY-si sinihamba profiili andmete edastamise jaoks. Sinihamba raadiolaineid kasutatakse veel seadme äratundmise, ühendamise ja profiili konfiguratsiooni jaoks, kuid suurte andmemahtude saatmiseks kasutatakse kiiremat MAC PHY 802.11 (tuntakse nagu Wifit) seadet. See tähendab, et niipea, kui on vaja suurema mahuga andmeid saata, kasutatakse sinihamba asemel 802.11 tehnoloogiat.

:* ''Unicast connectionless data'' Lubab seadmel andmeid saata ilma L2CAP kanali loomiseta. See on mõeldud rakenduste jaoks, mis ei vaja kõrget latentsust kasutaja käskude ja andmete edastamisel. See on mõtekas ainult väikeste andmemahtude puhul.

:* Täiendatud vooluseadmed Uuendab voolu seadmete funktsiooni ja eemaldab ''open loop'' voolu seadet ja lahendab vead vooluseadmetes, mis olid tingitud uue EDR konfiguratsioonilt. Lisaks sellele on veel lisatud ''closed loop'' konfiguratsioon ja „go straight to maximum power“ käsk.

:* Sinihamba 4.0 versiooniga pidi võimalik olema kahe sinihamba seadme vahelise ühenduse 5ms jooksul üles ehitada ja seda kuni 100m ulatuses hoida. Sellejaoks parandati vigade käsitlemist ja turvalisuse ülevalhoidmiseks kasutati 128-bittist AES-krüpteeringut. Teine eesmärk oli voolutarbe vähendamine ja sellega saavutati näiteks mobiiltelefonide või muude väikeste seadmete (käekellad, kaugjuhtimispuldid, sensorid... ) akude säästmine.

:* 17. detsembril 2009.a. otsustas Blutooth SIG, et sinihamba ''low energy'' tehnoloogiast saab 4.0 versiooni üks tunnusmärk. Varem kasutusel olnud nimesid ''Wibree'' ja ''Bluetooth ULP'' (Ultra Low Power) enam ei kasutata.

:* 21. aprillil 2010.a. lõpetas Bluetooth SIG 4.0 versiooni väljatöötamise. 4.0 versioon sisaldab ''Classic Bluetooth'', ''Bluetooth high speed'' ja ''Bluetooth low energy'' protokolle. ''Bluetooth high speed'' baseerub Wifi tehnoloogiale ja ''Bluetooth Classic'' koosneb kõikidest tavapärastest sinihamba protokollidest.

Seadmete tegelik ulatus sõltub nende saatmisvõimsusestsaatevõimsusest ja tugevalt ka paljudest teistest erinevatest parameetritest. Siia hulka kuuluvad saaja antenni kuju ja ümbruskonna omadused, mis võivad signaali erinevalt mõjutada. Näiteks paksud seinad kujutavad endast suurt tõrget andmete saatmisel. Andmete paketid ja nende erinevad suurused ja kaitseprotokollid võivad samuti maksimaalset vahemaad saatja ja saaja vahel muuta.

Üks Picovõrk koosneb ühest ''Master''-ist ja kuni seitsmest ''Slave''-ist. ''Master'' juhib kommunikatsiooni ja jagab teiste osavõtjatele saatmisslotesaatmisslotte (''Time Division Multiple Access'' TDMA). Üks sinihamba seade võib korraga mitmes võrgus olla, aga ainult ühes võrgus Masterina töötada. Kuni 10 Picovõrgustiku vormistavad ühe scattervõrgustikku ( ingl. ''to scatter''=laiali ajama), mille sees kõik osavõtjad saavad teineteisega kontakteeruda. Ühte picovõrgustikku tuntakse ära teatud sagedushüplemise-järjekorra järgi. Seadmete andmeedastuskiirus langeb scattervõrgustikus tunduvalt.

See iseorganiseeritud traadita võrk – scattervõrgustik – ei ole kuni tänase päevani standardiseeritud, sest puudub teatud algoritm, mis vastaks kõikide scattervõrgustikku nõuetele.

|SIM Access Profile|SAP||SIM Access Profile||Pääs SIM-kaardile

Bluetooth arvutis vajab spetsiaalset [[riistvara]]. Mõnedes arvutites (tihti peale sülearvutites) on see juba integreeritud, teiste jaoks on loodud väikesed riistvarad, mida ühendatakse kas läbi USB arvutiga või PCMCIA-kaardiga. Operatsioonisüsteemi peab samuti jälgima. Microsoft Windows pakub Windows XP SP2 Bluetooth-stacks´i, mis tähendab, et lisadraiveri installimine ei ole alati vajalik. Mõned teised operatsioonisüsteemid, (Linux, Apple-Macintosh) suudavad aga rohkem profiile kasutada ja pakuvad seega rohkem erinevaid kasutamisvõimalusi. Kui arvutil on Bluetooth seade olemas, siis sobiva tarkvara abil saab sellega teisi ligidal olevaid aktiveeritud Bluetooth-seadmeid otsida ja nende kasutamisvõimalusi välja uurida. Sellist tarkvara nimetatakse ka Bluetooth-skänneriteks.

* SCO-Audio: sünkroonesünkroonne peakomplekti kasutamine (Skype, SIP...)