Ants Laikmaa ateljeekool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Ants Laikmaa ateljeekool''' on aastatel [[1903]]–[[1932]] [[Tallinn]]as tegutsenud [[Ants Laikmaa]] juhitud kunstikool.
 
Ateljeekool alustas tegutsemist [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] [[Pikk tänav#Pikk tänav 29, Nottbecki maja|von Nottbecki majas]]. Laikmaa kasutuses olid teisel korrusel asuvad nelja suure aknaga avar võlvlaega saal, mis sobis hästi ateljeeks, ja samas kõrval asuvad söögi- ja magamistuba. Tööd alustati sügisel seitsmeteistkümne õpilasega, pärast aastavahetusel toimunud edukat õpilastööde näitust lisandus veel viis uut. [[1904]]. aasta sügisel üüriti suurem korter [[Niine tänav]]a alguses Kotke majas, kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi, sellele lisaks oma toad. 1904. aasta sügisest tõusis eestlastest õpilaste osatähtsus ja vastavalt sellele pääses ikka selgemini maksvusele ka rahvuslik meelsus.
 
[[1904]]. aasta sügisel üüriti suurem korter [[Niine tänav]]a alguses Kotke majas, kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi, sellele lisaks oma toad. 1904. aasta sügisest tõusis eestlastest õpilaste osatähtsus ja vastavalt sellele pääses ikka selgemini maksvusele ka rahvuslik meelsus. Samas jätkas ateljeekool kolimist ja jõudis paikneda nii Falkpargi 1 kui ka Vladimiri 2b enne kui 1914. aastal peatuti [[Tatari tänav]] 21b, mis oli [[August Busch]]ile kuulunud maja, kus Laikmaal oli 4 toaga korter nr 13. Nendes ruumides tegutseti 1932. aastani<ref>[[Robert Nerman]]: [http://www.epl.ee/news/tallinn/tatari-21b-erandliku-kultuurilooga-maja-tallinna-haritlaste-linnaosas-ii-osa.d?id=50941141 "Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas, II osa"] Eesti Päevaleht, 5. detsember 2002</ref>.
 
Ainsaks õpetajaks oli Ants Laikmaa ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud.
 
Laikmaa pidas väga oluliseks, et tehtav töö ei jääks üksnes väikese grupi omaette harrastuseks, vaid et selle tulemused jõuaksid ka laiema avalikkuse ette. Nii korraldaski ta juba 1903.-1904–1904. aasta vahetusel [[Provintsiaalmuuseum]]i ruumides oma ateljeekooli esimese näituse, kus välja pandud rohkem kui kahesaja töö hulgas olid ka tema enese uuemad teosed. Mõlemal järgneval aastal korraldas kunstnik õpilastööde näituse oma ateljees ja korteris.
 
Laikmaa võttis elavalt osa oma õpilaste kunstiliste võimete arendamisest ning silmaringi laiendamisest, 1905., 1906., 1914. ja 1920. aastal korraldas ta õppereisid [[Soome]], 1913. aastal [[Peterburi]] ja [[Moskva]]sse, 1921. aastal [[Stockholm]]i.
 
Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele võimaldas kunstnik tasuta õpet ning mõningaid neist toetas ise aineliselt. 1917. aastal võttis ta ette ohtliku reisi läbi revolutsioonilise [[Venemaa]], et viia [[Jalta]]sse paranema oma tiisikust põdev noor õpilane [[Oskar Kallis]].
 
Ligi 20 aasta jooksul õppis Laikmaa ateljeekoolis ligi 800 isikut, kelle hulgast võrsus rida tuntud kunstnikke. Laikmaa varasematest õpilastest tuleks nimetada [[Johannes Greenberg]]i ja [[Ludvig Oskar]]it, nendele lisandusid peagi [[Paul Burman]], [[Otto Krusten]] ja Oskar Kallis. Ka [[Nikolai Triik]] ja [[Aleksander Tassa]] võtsid lühemat aega osa ateljeekooli tööst.
 
==Viited==
{{Viited}}
 
==Allikad==