Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt''' ehk nn "'''Baaside leping'''" sõlmiti [[1939]]. aasta [[28. september|28. septembri]] keskööl [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ja [[NSVL|NSV Liidu]] vahel [[Moskva]]s. Baaside lepingut peetakse tänapäeval [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.
==Baaside lepingu sõlmimise olustik==
Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai [[Poola]] allveelaeva [[Orzeł]] juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Molotovi-Ribbentropi pakt#Lepingu tagajärjed|kallaletungi Poola]]le otsis allveelaev [[Orzeł]] [[14. september|14. septembril]] Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit 17. septembril [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis [[24. september|24. septembril]] Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. 28. septembril palus [[Konstantin Päts]] Saksa valitsust, et see Eesti neutraliteedi kaitsmise enda peale võtaks. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.
11. rida ⟶ 12. rida:
[[Paldiski]] elanikele tähendas Baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Eesti võimud täitsid lepingut lootuses, et ka teine osapool seda täidab, mistõttu [[NSV Liit|Vene]] vägede tulekuks oli linn elanikest juba tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna [[Soome laht]] lukku. Patareisid hakati ehitama [[Suur-Pakri|Suur-]] ja [[Väike-Pakri]]le ning [[Pakri poolsaar]]e tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahuritele tulistamiseks mõeldud platvorme, mis on veel tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.
==Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogude väed==
;NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mail 1940
* [[65. Eriotstarbeline Laskurkorpus]] (''65-ый особой стрелковой корпус''), mille ülem korpusekomandör [[Aleksandr Tjurin]] (1884 – ), asukohaga [[Haapsalu]]
** [[123. Üksik sidepataljon]], 11. korpuse Õhutõrjedivisjon (''11-й корпусной зенитный артдивизион''), [[16. Laskurdiviis]], [[18. Kergtankide brigaad]], 5. Motomehhaniseeritud salk, [[414. Autotransportpataljon]], [[415. Autotransportpataljon]]
* Õhujõudude Erigrupp: [[35. Keskmaapommitajate polk]], [[52. Keskmaapommitajate polk]], [[7. Kaugpommitajate polk]], [[53. Kaugpommitajate polk]], [[15. Hävituslennukite polk]], [[38. Hävituslennukite polk]],
:Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit<ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г. М., 1990. С.72, 101—104, 105—113, 135</ref>.
{{Vaata|NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal}}
== Kirjandus ==
* [[Heino Arumäe]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-1_sisu.pdf Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939.] Tuna 2006, nr 1, lk 52-71.
18. rida ⟶ 26. rida:
* [[s:Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti originaaltekst koos konfidentsiaalse protokolliga.]]
* [[s:Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt (Pm 1939)|Pakti tekst nagu see oli avaldatud 1939. aasta Postimehes.]]
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]
| |||