Erinevus lehekülje "Induktsionism" redaktsioonide vahel

Lisatud 1769 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
P
Et näha, kuidas teadus tegelikult töötab, tuleb selliste lihtsate näidete asemel vaadelda reaalseid näiteid teaduse ajaloos.
 
==Induktsiooniprobleem ja induktiivsed järeldused==
{{pooleli}}
Induktsionistliku meetodi puhul on probleemiks, kuidas [[teooria|teoreetilised]] järeldused vaatlusandmetest saadakse. Igatahes ei saa see toimuda [[deduktsioon]]i teel, sest teooriad käivad ka nende juhtumite kohta, mida kunagi pole vaadeldud ega vaadelda ka tulevikus. Alati on võimalik, et tulevased vaatlused lükkavad teooria ümber (nagu seda tegi mustade luikede avastamine). Selle asjaolu tõi välja [[David Hume]]. Seda probleemi nimetatakse [[induktsiooniprobleem]]iks.
 
Induktsionism eeldab, et peale [[deduktiivne|deduktiivsete järelduste]] on olemas [[induktiivne järeldus|induktiivsed järeldused]].
 
Näiteks
: Kõik rongad on mustad.
: Jüri on ronk.
: Järelikult Jüri on must.
 
on induktiivne järeldus. Probleemiks jääb siiski, mida induktiivsed järeldused endast kujutavad ja mis neid [[õigustus (filosoofia)|õigustab]].
 
Selle küsimusega tegeles ka [[Cambridge'i koolkond]] [[20. sajand]]i alguses. [[Bertrand Russell]] kirjutas sellest [[1912]] avaldatud raamatus "Filosoofia probleemid" ("''[[The Problems of Philosophy]]''"). Seal võtab ta jutuks [[looduse ühetaolisus]]e ning [[induktsiooniprintsiip|induktsiooniprintsiibi]]. Ta leiab, et induktiivsete järelduste õigustuseks võiks olla looduse ühetaolisus, kuid seda, et loodus on ühetaoline, ei ole meil võimalik teada kindlalt, vaid üksnes tõenäosuslikult.
 
{{täienda}}
 
==Vaata ka==
*[[Induktsioon]]
*[[Induktsiooniprobleem]]
 
[[Category:Teadusfilosoofia]]