Flööt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.190.164.110 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi RibotBOT. |
|||
10. rida:
== Ehitus ==
Flööte on valmistatud õõnsastest [[luu]]dest, [[bambus]]est, [[savi]]st ja [[puit|puidust]]. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest (sealhulgas [[klaas]]ist) ja [[süsinikkiud|süsinikkiust]]. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900.
Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks ([[plokkflööt]]) ja küljelt puhutavateks [[põikflööt]]ideks ([[traaversflööt]]), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles ''Querflöte''). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister [[Theobald Böhm]] ([[1794]]–[[1881]]). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad.
Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, nö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat [[glissando]]t. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt.
== Mänguomadused ==
Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega pill, mis võimaldab teostada nii laulvaid [[meloodia]]id kui ka virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks.
Madalas [[register (muusika)|registris]] on flöödi hääl mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused [[flažolett|flažoletthelid]] ja [[multifon]]id. Flöödi tooni kvaliteeti hinnatakse muuhulgas kahina puudumise järgi, mis mängijalt eeldab huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokusseeritust.
Flöödi üks huvitavaimalt kõlavaid mänguvõtteid on ''[[frullato]]'', mille puhul õhujuga möödub enne huulikuni jõudmist mängija r-häälikut artikuleerivast keelest.
Erinevalt teistest puupillidest on flöödil väga lihtne mängida topeltstakaatot, mis saavutatakse ataki andmises kordamööda t- ja k-eksplosiooniga. Topeltstakaato kasutamise lihtsus võimaldab flöödil esitada kiireid ja tehniliselt ülikeerulisi partiisid, mis paljudele teistele instrumentidele jäävad kättesaamatuiks.
== Flööt nüüdismuusikas ==
16. rida ⟶ 29. rida:
=== Kõlavärvivariandid ===
Lisaks tavapärasele flöödi kõlavärvile on nüüdismuusikas kasutusel
* "flattermöire" (inglise keeles ''roar-flutter''): [[flatterkõla]], ka mis tekib kõri, keele ning kopsudest lähtuva õhujoa flatteri koostoimes
* [[guturaalheli]]dega rikastamine, mida kasutatakse tihti samaaegselt 1. oktaavi helide mängimisega
* "neutraalne" kõlavärv, mida on kõige lihtsam saavutada vahemikus a1 kuni cis2
* heli glissandolaadne äralõikamine (''off-pitch'')
* [[kõlavärvitremolo]], ka [[kõlavärvitriller]], ka itaaliakeelse sõnana ''[[bisbigliando]]'' või ingliskeelse sõnana ''hollow tone'' (õõnes kõla, kume kõla, vale kõla), mille puhul sama kuuldava helikõrguse juures kasutatakse erinevaid põhitoone. Efekt tekib siis, kui kasutada sama või ligilähedaselt sama helikõrgusega heli mängimiseks erinevaid sõrmestusi.
=== Hingamisaparaat, suuõõs ja huuled ===
| |||