Kontsentratsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib keemia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kontsentratsioon (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}}
[[Keemia]]s ja [[tehnoloogia]]s näitab '''kontsentratsioon''' mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või [[lahus]]es.
'''Kontsentratsioon''' on suurus, mis näitab komponendi osatähtsust [[lahus]]es või [[segu]]s.
 
Kontsentratsioonide määramine kuulub [[analüütiline keemia|analüütilise keemia]] valdkonda.
'''Kontsentratsioon''' ehk '''ainesisaldus''' on mõiste [[keemia]]st, mis näitab, kui palju mingit ainet on lahustunud teises aines. Ehkki mõistet saab kasutada mis tahes keemilise segu puhul, näitab see tavaliselt homogeenses [[lahus]]es sisalduva lahustunud aine hulka ehk kontsentratsiooni ([[lahuse kontsentratsioon]]).
 
Lahuse kontsentratsioon. [[homogeenne süsteem|Homogeensete]] lahuste korral antakse lahustunud aine (komponendi) sisaldus lahuse [[maht|mahuühikus]]. Kasutatakse erinevaid kontsentratsiooni väljendmise viise:
*[[massikontsentratsioon]] – aine kaaluline hulk lahuse mahuühikus ([[SI-süsteemi ühikud|SI-ühikutes]] kg/m3, tihti g/[[iiter|l]])
*[[molaarsus]] ehk molaarne kontsentratsioon – aine [[mool]]ide hulk lahuse mahuühikus (SI-ühikutes mol/m3, tihti mol/l)
*[[molekulide kontsentratsioon]] (tähis n või N) on [[molekul]]ide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris).
*[[mahuline kontsentratsioon]] – aine mahuline hulk lahuse mahuühikus (SI-ühikutes m3/m3, tihti ml/l)
 
Tulenevalt vajadustest on seoses lahustega kasutusel mugavamad kontsentratsiooni väljendamise viisid:
*[[normaalsus (keemia)|normaalsus]] – lahustunud aine [[grammekvivalent]]ide arv ühes [[iiter|liitris]] lahuses (mõõtühik mol/m3 või mol/l)
*[[molaalsus]] ehk molaalne kontsentratsioon – lahustunud aine moolide arv ühes kilogrammis [[lahusti]]s (mitte! lahuses; mõõtühik mol/kg)
*[[moolimurd]] (vanem moolosa) – lahustunud aine moolide ja kõigi lahuses olevate moolide (lahustunud aine + lahusti moolide) arvu suhe (mõõtühik mol/mol)
*[[moolsuhe]] – lahustunud aine moolide ja kõigi teiste lahuses olevate moolide arvu suhe (mõõtühik mol/mol)
*[[massimurd]] (vanem massiosa) – lahustunud aine [[mass]]i ja lahuse kogu massi (lahustunud aine + lahusti) suhe (mõõtühik kg/kg)
*[[massisuhe]] – lahustunud aine massi ja kõigi teiste lahuses olevate ainete massi suhe (mõõtühik kg/kg)
 
Lahuste korral on kasutusel ka mõiste [[küllastunud lahus]], see on maksimaalselt võimalik aine sisaldus lahuses antud tingimustes. See suurus varieerub oluliselt olenevalt lahustunud aine ja lahusti iseloomust.
 
 
[[Tööstus]]es, [[keskkonnakeemia]]s ja [[toidukeemia]]s ning seoses [[bioproov]]idega kasutatakse mitmeid praktikas mugavamaid suhtelise sisalduse (sisuliselt kontsentratsiooni) väljendamise viise:
*[[protsent]] (tähis %) – märgib aine sisaldust sajas osas segus (tervikus); kasutatakse [[massiprotsent]]i või [[mahuprotsent]]i
*[[promill]] (tähis ‰) – märgib aine sisaldust tuhandes osas segus (tervikus)
*[[ppm]] – märgib aine sisaldust miljonis osas segus (tervikus); analoogselt [[ppb]] – miljardis ja [[ppt]] – triljonis osas
::10<sup>6</sup>ppb = 1000ppm = 1‰ = 0,1%
 
::[[lubatud piirsisaldus|Piirkontsentratsioon]] ehk lubatud piirsisaldus (LPK) on (kahjuliku) aine sisaldus – tavaliselt seadusega määratud kontsentratsioon – keskkonnas, joogivees, toiduainetes jm.
 
*[[proov]] on arv, mis näitab [[väärismetall]]i (Au, Ag, Pt, Cu) sisaldust [[sulam]]is või sellest valmistatud esemes. Olenevalt riigist on kasutusel erisuguseid süsteeme. Enimkasutatav on süsteem, mille puhul proov väljendab väärismetalli sisaldust grammides 1000 grammis sulamis.
 
*[[kraad]] (tähis °) näitab [[alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]] kangust, see on [[etanool]]i sisaldus [[mahuprotsent]]ides (etanooli kogus milliliitrites 100 ml joogi kohta).
 
==Vaata ka==
*[[Lahused]]
*[[Molekulide kontsentratsioon]]
*[[Lahustuvus]]
 
 
[[Kategooria:Lahused]]
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Analüütiline keemia]]