Kuressaare piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Pidu[[refektoorium]] kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Tegu on linnuse väiksuse tõttu algusest peale polüfunktsionaalse ruumiga, mis eeskätt täitis linnuse kiriku ilmalikele koguduseliikmetele mõeldud osa funktsiooni. Jumalateenistuste vaheaegadel oli see ruumiosa vajadusel kasutusel nii piiskopinõupidamiseruumi kui ka refektooriumina. Edelatiivas, saalruumi all asus üks [[kalorifeer]] – sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid

[[Ristvõlv]]id on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit[[piilar]]it ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse – kõrgemaist vaimulikest koosneva [[toomkapiitel|toomkapiitli]] istungid. [[20. sajand]]i algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias[[Riia]]s valmistatud [[neogooti stiilisstiil]]is uksed.