Mart Laari esimene valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kinks (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kinks (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
32. rida:
**[[Urmas Arumäe]], Isamaa (02. juuni 1994 - 8. november 1994)
 
== Ministrite vahetumise põhjused ja poliitilised kriisid ==
 
Siseminister [[Lagle Parek]]i nõunikuks määrati [[Tiit Madisson]], kes hakkas juhtima illegaalse metalliäri tõkestamise erigruppi. [[1993]]. aastal puhkesid rahutused vangilaagrites, nende mahasurumiseks jõudu kasutanud kinnipidamiskohtade ameti peadirektor [[Rein Laid]] vallandati. Poliitilistel põhjustel sunniti lahkuma piirivalvejuht [[Andrus Öövel]]. Parekile endale sai saatuslikuks [[26. november]] [[1993]], kui mässulise [[jäägrikompanii]] ülem [[Asso Kommer]] haavas [[Tallinn]]a kesklinnas teda kinni pidada üritanud [[Koit Pikaro]]t. Järgmisel päeval astus siseminister nn. [[Pullapää kriis]]i tõttu tagasi. 27. novembrist kuni 14. detsembrini [[1993]] täitis siseministri ülesandeid peaminister [[Mart Laar]], seejärel sai siseministriks senine ministeeriumi asekantsler [[Heiki Arike]]. Tema periood oli illegaalse relvaäri õitseaeg ja enam kui 30 000 [[püstol TT]]-d müüdi kahtlaste tehingutega [[Venemaa]]le. Opositsioon püüdis Arikesele relvaäri tõttu umbusaldust avaldada, kuid Isamaa ja ERSP vastuseis nurjas selle. [[7. detsember]] [[1993]] Saab teatavaks, et [[Iisraeli relvaost]]u hinnaks kujunes 59 miljonit dollarit, mis tuli tasuda aastaks 2000. 15. detsember 1993 deklareerivad Eesti, Läti ja Leedu presidendid Tallinnas toimunud kohtumisel, et Balti riikide peamine julgeolekugarantii saab olla ainult [[NATO]]. 1994. aastal olid valitsuses sisevastuolud ja Isamaaliit ja lõhenes. Isamaaliidust eraldus eesotsas kaistseminister [[Indrek Kannik]]u ja justiitsministri [[Kaido Kama]]ga seltskond, mis hiljem sai tuntuks [[Paremerakond|Paremerakonna]] nime all.
 
[[4. jaanuar]] [[1994]] tutvustas Isamaa valitsusremondi kava ja 6. jaanuaril [[1994]] esitas peaminister [[Mart Laar]] presidendile ettepaneku kaitseministri, majandusministri, välisministri ja rahandusministri väljavahetamiseks. President [[Lennart Meri]] ei vabastanud ametist majandusminister [[Toomas Sildmäe]]d ega kinnitanud uut rahandusministrit. Uueks välisministriks nimetatud [[Jüri Luik]] ja kaitseminister [[Indrek Kannik]] teatasid, et kujunenud olukorras ei saa nad ministrikohuseid täita. 11. jaanuar [[1994]] kirjutas President alla valitsusuuendusele, arvestades täielikult peaministri soove. Majandusministriks sai [[Toivo Jürgenson]] ja rahandusministriks [[Heiki Kranich]]. 14. jaanuar 1994 kirjutasid president Lennart Meri ja peaminister Mart Laar alla soovikirjale NATO rahupartnerlusprogrammiga ühinemiseks.
 
Maksunduse seisukohast algas [[1994]]. aasta jaanuarist uus ajajärk. Senise progresseeruva [[tulumaks]]u asemel hakkas kehtima 26-protsendiline tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Samuti hakkas senise 10-protsendilise käibemaksu asemel kehtima 18-protsendiline määr.[[1994]]. aasta suvel lahkus [[Eesti]]st [[Venemaa]] [[sõjavägi]].
{{pooleli}}
== Välislinke ==