Aeneis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud oc:Eneïda
Resümee puudub
6. rida:
„Aeneise” värsimõõduks on daktüliline [[heksameeter]].
 
„Aeneis” idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase [[Aeneas]]e kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused. Aeneas (kr ''Aineias'') on troojalane, [[Homeros]]e „[[Ilias]]es” esineb ta kui üks [[Trooja]] väe juhteväejuhte.
„Aeneise” 1.-6. laulus kirjeldatakse Aenease eksirännakuid teel Troojast [[Itaalia]]sse, kasutades tugevaid paralleele „Odüsseiaga”. Teose 7.-12. laulus on kirjeldatud Aenase võitlust Itaalia hõimude allutamiseks ja see osa teosest on omakorda tugevas seoses „Iliase” sündmustikuga.
 
„Aeneis” on ühtlasi Rooma riigi sünni lugusünnilugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust.
 
Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser [[Augustus]] aga käskis selle avaldada.