Erinevus lehekülje "Andreas Knopken" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Andreas Knopken''' (ka '''Knöpken''', '''Knopke''', '''Knopius'''; umbes 1468 Sonnenburg18. veebruar 1539 Riia) oli Liivimaa esimene ja üks ol...')
 
P
Knopken pärines [[Küstrin]]ist, Brandenburgi markkrahvkonna ja Poola kuningriigi piirialalt. Tema vend oli hilisem Riia toomhärra [[Jakob Knopken]], muud tema perest ja lapsepõlvest aga teada ei ole. [[1492]]. aastal oli Knopken jutlustajaks Gross-Möllenis ning oli ka ümbritsevate kirikute vikaar. Millalgi [[16. sajand]]i alguses otsustas Andreas Knopken oma haridustaset parandada ning asus õppima Treptowisse, kus rektoriks oli [[Johannes Bugenhagen]]. Samas koolis õppis ka Jakob Knopken. Knopkenid ja Bugenhagen said omavahel hästi läbi ning Andreas Knopken jäi Bugenhageniga lähedastesse suhetesse kuni oma surmani; tolle seisukohad vaimulikes küsimustes mõjutasid teda väga tugevalt.
 
[[1510. aastad|1510. aastate]] alguses tegutses Knopken jutlustajana Riias, kuid otsustas sealt siiski peagi lahkuda. Aastatel [[1515]]–[[1517]] õppis ta Ingolstadti ja Frankfurt-Oderi ülikoolides, kuid tema stuudium jäi siiski lõpetamata. Ta naasis Treptowisse ning uuendas ja tihendas oma suhteid Bugenhageniga. Viimase mõjutusel hakkas ta [[1520]]. aasta paiku reformatsiooni toetama. [[1521]]. aastal naasis ta RiiasseRiiga, asudes seal tegutsema esimese luterliku jutlustajana.
 
Knopkeni tegevus äratas peagi elavat vastukaja Riia kodanikes, kellest üha suurem osa asus teda toetama. Murdepunktiks sai [[1522]]. aasta suvel toimunud dispuut Knopkeni ja katoliiklaste esindaja, võimalik, et frantsiskaanlase [[Antonius Bomhower]]i vahel. Vaidlus lõppes küll sellega, et mõlemad pooled kuulutasid endid selle võitjateks, kuid Riia linnas libises ülekaal seejärel protestantide kätte. Riia raad asus Knopkenit igati toetama, kuid Riia toomkapiitel hakkas tema tegevusele vaatama pigem viltu. [[1523]]. aastal sattus tugeva surve alla tema vend Jakob, kes oli umbes 1520. aastal saanud Riia toomhärraks. Jakob otsustas oma toomhärra kohast loobuda ja asus ümber [[Wittenberg]]i, kus temast sai samuti protestant. Andreas jäi aga rae kaitse all oma jutlustajakohale edasi.