Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 105 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
Pooljuhtide [[erijuhtivus]] [[toatemperatuur]]il on 10...10<sup>–6</sup> [[siimens meetri kohta|S/m]].
 
Pooljuhid on enamasti [[kristalne aine|kristalsed ained]], aga leidub ka [[vedelik]]ke ja [[amorfne aine|amorfseid aineid]].
 
Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned [[lihtaine]]d ([[räni]], [[germaanium]], [[seleen]], [[telluur]], [[arseen]], [[fosfor]] ja teised), palju [[oksiid]]e, [[sulfiid]]e, [[seleniid]]e ja [[telluriid]]e, mõned [[sulam]]id, paljud [[mineraal]]id jm. Arendatakse ka pooljuhtnanokristalle (näiteks [[tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid]]).
 
Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi [[keelutsoon (füüsika)|keelutsooni]] laius on 0,72 [[elektronvolt|eV]], ränil 1,12 eV. Germaanium ja räni on neljavalentsed ained. Nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud [[kovalentne side|kovalentse]] ehk paariselektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas, siis on ta [[absoluutne nulltemperatuur|absoluutse nulli]] juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn. auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaarlaenguna. Elektroni laeng on -1,6*10<sup>–19</sup> [[kulon|C]] augulaeng on +1,6*10<sup>–19</sup> C.
 
== Vaata ka ==