Vikipeedia

Saarmas: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Saarmas (perekond)]]}}
 
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2011}}
 
{{Taksonitabel
| nimi = Saarmas
27. rida ⟶ 24. rida:
'''Saarmas''' ehk '''euroopa saarmas''' ehk '''harilik saarmas''' (''Lutra lutra'') on [[kärplased|kärplaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[saarmas (perekond)|saarma]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskja]]. Rahvapäraselt on teda kutsutud nimega '''udras'''.
 
==Levila==
Saarma [[levila]] on väga lai, hõlmates peaaegu kogu [[Euraasia]] ja [[Põhja-Aafrika]], välja arvatud [[Araabia poolsaar]], kus on tema jaoks liiga kuiv, ning Euraasia põhjaosa, kus on tema jaoks liiga külm. Eestis elab saarmas kõikjal mandril. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 258-259</ref>
Saarma [[levila]] on väga lai, hõlmates peaaegu kogu [[Euraasia]] ja [[Põhja-Aafrika]], välja arvatud [[Araabia poolsaar]], kus on tema jaoks liiga kuiv, ning Euraasia põhjaosa, kus on tema jaoks liiga külm.
 
Eestis elab saarmas kõikjal mandril <ref name="Loomade elu" /> ning [[Saaremaa]]l ja [[Hiiumaa]]l ja [[Vormsi]] vetes. Arvukus Eestis: viimastel andmetel ligi 2000 isendit.{{lisa viide}}
== Välimus ==
 
Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega, madalate jalgadega. Keha ülapool on tumepruun, alapool heledam.
 
Keha pikkus 70–90 cm, saba pikkus 30–50 cm. Isendid võivad kaaluda 5–12 kg, maksimaalselt 15 kg<ref>Festetics A. 1980. ''Der Fischotter – Naturegeschihte und Tier-Mensch-Beziehung''. C. Reuter, A. Festetics (toim.). ''Der Fischotter in Europe – Verbreitung, Bedrohung, Erhaltung''. (Selbstverlag, Oderhaus und Göttingen): 9–66</ref> Emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad <ref>V. Sidorovich, G. Lauzhel 1997. ''Analysis of Intrapopulation Variation and Interpopulation Metric and Non-Metric Differenes in Otter. – Mustelids in Belarus'': 47–55</ref>.
 
Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. [[Karvastik]] on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Karusnahamajanduses on saarmanahk kulumiskindluse etaloniks (vastab 100%-le) <ref name="Loomade elu"/>. Töötlemisel katkutakse karm pealiskarv välja ning järele jääb madal, tihe ja pehme pealiskarv <ref name="Loomade elu"/>.
 
== Eluviis ==
 
Saarmas toitub põhiliselt [[kala]]dest: sööb [[koger|kokresid]], [[haug]]e, [[forell]]e, [[särg]]i, [[mudil]]aid ja teisi kalu, kusjuures ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti [[konn]]i, sageli ka [[puruvana]]sid. Suvel püüab ta [[närilised|närilisi]], eriti [[mügri]]sid, mõnel pool murrab linde, näiteks [[part]]e ja [[kurvits]]aid, isegi [[vähk]]e. <ref name="Loomade elu"/>.
 
Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi [[pesa]]sarnast. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka [[järv]]e kaldal. <ref name="Loomade elu"/>
 
Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus.
 
==Kirjeldus==
[[Pilt:Lutra.lutra.standing.1.jpg|thumb|Seisev saarmas]]
Saarma perekonda kuuluvad liigid on keskmiselt 80-150 cm pikkused, kaal varieerub 3 kuni 14 kiloni. Kõik saarmad on väga nõtke ja liikuva kehaga. Hariliku saarma keha pikkus 70–90 cm, saba pikkus 30–50 cm. Isendid võivad kaaluda 5–12 kg, maksimaalselt 15 kg<ref>Festetics A. 1980. ''Der Fischotter – Naturegeschihte und Tier-Mensch-Beziehung''. C. Reuter, A. Festetics (toim). ''Der Fischotter in Europe – Verbreitung, Bedrohung, Erhaltung''. (Selbstverlag, Oderhaus und Göttingen): 9–66</ref> Emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad <ref>V. Sidorovich, G. Lauzhel 1997. ''Analysis of Intrapopulation Variation and Interpopulation Metric and Non-Metric Differenes in Otter. – Mustelids in Belarus'': 47–55</ref>. Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks.{{lisa viide}}
Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 2–6 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakothadega ja [[kärestik]]ega jõgesid, mis aasta läbi jäävabad on. Jõest üle saja meetri saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 15–20 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. <ref name="Loomade elu"/>
 
Saarma anatoomia on kohanenud eluga nii soolases vees (merekallastel ning saarte läheduses) ja magevees (järved, jõed) aga ka maismaal.
==Süstemaatika==
 
===Karvkate===
Väikseim liik, imetajate klassist, kiskjaliste seltsist, kärplaste (Mustelidae) perekonnast alamsugukonna lutrinae liige, saarma perekonnast.
Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Keha ülapool on tumepruun, alapool heledam. Saarmate karvakatte värviskaala on pruun, selle erinevates toonides. Saarmapojad on sündides helebeežid.
Liiginimi eesti keeles : saarmas, Euroopa saarmas ehk harilik saarmas;
Liiginimi ladina keeles: Lutra lutra, Linnè ,1758;
Eestlaste rahvapärane nimetus: udras;
Arvukus Eestis: viimastel andmetel ligi 2000 isendit.
 
[[Karvastik]] on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Karusnahamajanduses on saarmanahk kulumiskindluse etaloniks (vastab 100%-le) <ref name="Loomade elu"/>. Töötlemisel katkutakse karm pealiskarv välja ning järele jääb madal, tihe ja pehme pealiskarv <ref name="Loomade elu"/>.
==Põlvnemine ja mõned kokkupuuted maaeluga==
 
Ühel ruutsentimeetril nahal võib saarmastel leida 250 000 kuni miljon karva (näituseks on inimese peas ühtekokku 100 000 karva). Karvkate katab saarmatel kogu keha välja arvatud esijäsemete käelabad. Vee soojusjuhtivus on 27 korda suurem kui õhul. Kuna saarmastel puudub teistele imetajatele omane nahaalune rasvakiht, vajavad nad ellu jäämiseks rohkem kaloreid ning ülitihedat karvkatet koos sinna sugetud õhuga, mis töötab soojusisolatsioonina. Isegi suhteliselt külmas vees, püüavad saarmad hoida oma kehatemperatuuri 38° C juures, see eeldab aga väga kiiret ainevahetusprotsessi.
Esmaste hinnanguliste jälgede kohta looduses kirjutas Nikolai Laanetu oma artiklis „Südi saarmas“, et saarmale kõige sarnasem liik Mionictis, meie alade põlisasukas, on siin elanud juba varaholotseenis, st pärast jääaega.
 
====Karvkatte sugemine====
10 milj eKr
Iga karva [[kutiikul]] on soomuseline, osade karvade soomused jooksevad juurtest otsteni, teistel aga vastupidises suunas ja selline karvkate võimaldab karvadel kokku põimuda, seetõttu sugevadki saarmad end üsna tihti ja põhjalikult. Nimetatud „õhku täis sugetud“ karvkate koos [[karvanääps]]ude eritistega moodustavad vett hülgiva karvkatte. Kui karvakate määrdub või kattub õliga (näit õlireostus) kaotab karvkate suure osa oma võimekusest ning looma ähvardab alajahtumine. Uuringud näitavad, et kui karvakate on ligi 30% ulatuses õliga kaetud loom tõenäoliselt hukkub, kuna teda ohustab alajahtumine ehk [[hüpotermia]].
Toimus arvatavasti saarma evolutsiooniline eraldumine liikideks.
 
===Jäsemed===
400 a eKr
[[Pilt:Lutra lutra 02 by-dpc.jpg|pisi|Käpajäljed mudas]]
Saarmad on iidse Pärsia alade inimeste Zarathustra (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Zoroastrism) usuõpetuse kohaselt pühad loomad, keda ei lubatud tappa- toodud ära Avesta Vendidadi osas;
Saarmal on neli üsna lühikest käppa, nendega saab ujuda, kõndida, sugeda ja saaki töödelda, süüa ning olenevalt maismaa lähedusest ka puu otsa ronida. Käppadel on viis varvast, mis on ühendatud ujunahkadega. Saarmas jätab maismaal liikudes järele paaris käpajäljendite rea, mis talvel asendub üsna tihti liugleva kõhujäljendiga.
 
===Pea===
1000 a eKr
Saarmaste pea on veidi lamenenud, kael on lühike ja paks. Silmad asuvad pea eesküljel. Kõrvad on saarmatel väiksed ja kas ümara või veidi venitatud kujuga. Kõrvadel ja ninasõõrmetel on klapisarnane anatoomia, mis võimaldab need vee all viibides sulgeda. Vurrud asuvad koonu küljedel ja on väga tundlikud, nende abil püüavad saarmad öösel saaki ka väga sogases vees.
Lõuna-Rootsis Kiviku alade matmispaikadest on leitud kaljujoonised (petroglüüfid), milledel kujutatud vangistatud saarmad;
 
===Saba===
75 -79 pKr
Saba on saarmatel pikk – koguni 1/3 ulatuses keha kogupikkusest. See on lihaseline aga samas väga liikuv, otsast ahenev. Loomad kasutavad saba sukeldumisel, ujumisel puhkeasendis ning tasakaalu hoidmiseks püsti seismisel jne.
Pliny vanem (23-79 eKr, Rooma entsüklopedist) klassifitseeris saarmad kobrasteks (ingl k beawer);
 
Nagu teistel kärplastel asuvad ka saarmatel saba küljes nahaalused lõhnanäärmed. Lõhnanäärmete eritisi kasutatakse territooriumi märgistamiseks (kändudele, kividele jne) aga ka suhtlemisvahendina. Saarmad märgistavad oma territooriumi seguga [[uriin]]ist, erilise lõhnaga limastest [[ekskrement]]idest ja [[anaalnäärmed|anaalnäärmete]] eritistest.
1741 pKr
Läkitas Peeter Esimene ekspeditsiooni, eesotsas Taani päritolu kapteni Vitus Jonassen Beringiga, uurima merepääsu Kamtšatkale (Siberisse). Peale laevaõnnetust, olles kuude kaupa kinnitatud ühele saarele küttisid ellujäänud laevamehed kõiksugu kohalikke loomi ning tagasi Venemaale pöördusid nad muu saagiga koos ka sadade meresaarma nahkadega. Nahad läksid nüüd eriliselt hinge hiinlastele ning sestpeale hakati saarmaid tapma kommertseesmärkidel juba tuhandete kaupa;
 
== Eluviis ==
1758
===Toitumine===
Linnaeus klassifitseeris meresaarma (Enhydra Lutris) ning hiidsaarma (Pteronyra brasiliensis) kui ühe ja sama liigi, arvatavasti seetõttu et nad olid ühesuurused;
[[Pilt:Otter (Lutra lutra) on Westing beach - geograph.org.uk - 1013953.jpg|pisi|Saarmas murtud linnuga]]
Hästi arenenud [[lõikehambad]] võimaldavad saarmastel süüa värsket [[kala]] ja kalad ongi saarma peatoidus (umbes 75%): ta sööb [[koger|kokresid]], [[haug]]e, [[forell]]e, [[särg]]i, [[mudil]]aid ja teisi kalu. Kalad, keda saarmad püüavad ja söövad on enamasti väikesed, kaaluga kuni 100 g ja ka alla selle. Talvel sööb ta rohkesti [[konn]]i, sageli ka [[puruvana]]sid. Suvel püüab ta [[närilised|närilisi]], eriti [[mügri]]sid, mõnel pool murrab linde, näiteks [[part]]e ja [[kurvits]]aid, isegi [[vähk]]e. <ref name="Loomade elu"/>. Enim toitu püüavad saarmad talvel ning vähem kevadel. Nagu eespool kirjeldatud on saarmad oma anatoomilise eripära tõttu sunnitud ellujäämiseks tihti ja suurtes kogustes, kuni 1/5 kehakaalust igapäevaselt, toitu tarbima.
 
Saarmad kütivad aktiivselt, otsides ning jahti pidades nii maismaal kui vees. Saarmad, kes elavad jõgedes–järvedes teevad pesa tavaliselt ikka maismaale, näiteks jõekallastele, mahalangenud puude juurtesse ning käivad ka maismaal ja isegi puu otsas jahti pidamas. Talvised jääolud aga ka suvised põuaperioodid võivad sundida saarmaid ajutiselt teistele jahimaadele liikuma või siis olemasolevat jahimaad teistega jagama.
1745-1822
Rahvusvahelistel karusnaha turgudel on müüdud rohkem kui 750 000 meresaarma nahka;
 
Selleks, et söögiks linde, imetajaid ja kahepaikseid tabada tuleb saarmatel mitmeid strateegiaid kasutada: jäneseid püüavad nad jäneseurgudest, uruhiired kaevatakse üles, veelindusid napsavad nad ise vee all sukeldudes. Eluskala süüakse tavaliselt pea ees, krabid tükeldatakse ning avatakse, selleks vahel ka kivide abi kasutades. Konnad süüakse ära, jättes järele üksnes pahupidi pööratud naha. Söömisel kasutavad saarmad ka oma jäsemeid.
1911
Keelustati saarmate küttimine kommertseesmärkidel North pacific Fur Seal konventsiooniga, millele kirjutasid alla Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Suurbritannia ning Jaapan;
 
===Elukohad===
1971
Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus.
Philip Wayre and Jeanne Perkins asutasid maailma esimese saarmate kaitseorganisatsiooni Inglismaal- Otter Trust;
[[Pilt:Roehrengang-Lutra-lutra-15-01-2008-301.jpg|pisi|Sissepääs pessa]]
Saarmas eelistab elada järsukaldaliste [[jõgi|jõgede]] kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi [[pesa]]sarnast. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka [[järv]]e kaldal. <ref name="Loomade elu"/>
 
Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 2–6 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakohtadega ja [[kärestik]]ega jõgesid, mis on aasta läbi jäävabad. Reeglina ei lähe saarmas jõest kaugemale kui sada meetrit. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 15–20 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. <ref name="Loomade elu"/>
1978
Saarmad kirjutati kaitsealuste liikide loetellu ning nende küttimine, vigastamine, vangistamine ja tapmine muudeti ebaseaduslikuks;
märts 1989
Naftatankeri Exxon Vadldez õlileke tappis miljoneid mereolendeid, nende hulka loeti ka 2800 meresaarmast.
 
==Anatoomia ja levik==
Saarmad elunevad Kuriili saartel, Kamtšatkal, Californias, Briti saarestikus, Aasias, Põhja-Aafrikas, Lõuna-, Ida- ja Põhja-Euroopas, eestimail kaasa arvatud Saaremaa ja Hiiumaa ning Vormsi vete juures. Kokkuvõtlikult kirjutades kõigil mandreil, va Antarktika– kokku 13 liiki.
 
Saarmaste anatoomia on kohanenud eluga nii soolases vees (nagu meredes ja ka kallastel, ning saarte läheduses) ja magevees (nagu järved, jõed jm) aga ka maismaal, mittevabatahtlikult vast ka tiikides ja loomaaedades.
 
===Suurus ja kehakuju===
Saarmad on keskmiselt 80-150 sm pikkused, kaal varieerub 3 kuni 14 kiloni. Kõik saarmad on väga nõtke ja liikuva kehaga.
 
====Karvkate ehk kasukas====
Ühel ruutsentimeetril nahal võib saarmastel leida 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) kuni 1 miljon karva (näituseks on inimese peas ühtekokku tubli 100 000 (ükssada tuhat) karva). Karvkate katab saarmatel kogu keha välja arvatud esijäsemete käelabad.
 
====Karvkatte sugemine ehk veekindlaks muutmine====
Iga karva kutiikul on soomuseline, osade karvade soomused jooksevad juurtest otsteni, teistel aga vastupidises suunas ja selline karvkate võimaldab karvadel kokku põimuda, seetõttu sugevadki saarmad end üsna tihti ja põhjalikult. Nimetatud „õhku täis sugetud“ karvkate koos karvanääpsude eritistega moodustavad vett hülgiva karvkatte, paraku kuni järgmise sugemiseni. Kui karvakate määrdub või kattub õliga (näit õlireostus) kaotab karvkate suure osa oma võimekusest ning saarmaid ähvardab alajahtumine.
Uuringud näitavad, et kui saarma karvakate on ligi 30% ulatuses õliga kattunud siis saarmas väga suure tõenäosusega sureb.
 
====Karvkatte puhastamine õlireostusest====
 
Õlireostus põhjustab saarmastel karvkatte „kokkukleepumist“ ning ilma soojuskaitseta muutuvad saarmad hüpotermiliseks, st neid ohustab alajahtumine. Selle vältimiseks tuleb puhastamise käigus saarmate kehatemperatuuri pidevalt jälgida ning hüpotermia korral tuleks meresaarma kukla peale ning jäsemetele asetada kotikestega purustatud jääd.
 
Oma vilka temperamendi tõttu manustatakse meresaarmatele karvkatte puhastamiseks õlireostusest rahusteid ehk tuimestust. Puhastamisel toetakse pead ning jäsemeid ja selleks kasutatakse sobiva temperatuuriga sooja vett, mida tuleb kohandada saarma tegeliku kehatemperatuuriga ja pesutsükkel (pesemiseks kasutatakse, mitmeid kordi, 5% -list DAWN nõudepesuvahendi lahust, mis ka välja loputatakse) võib kesta 45 kuni 60 minutini, olenevalt õlikihi eemaldamise võimalikkusest. Seejärel saarmad kuivatakse, kas rätikuid või siis soojaõhupuhureid kasutades. Kuivatusele peaks kindlasti järgnema uinutamisravimite deaktivatsioon. Seejärel tuleb saarmate elutoimetusi pidevalt jälgida ning toetada ja seda kuni nende vabastamiseni.
 
====Kehatemperatuur ja soojusisolatsioon====
Vee soojusjuhtivus on 27 korda suurem kui õhul. See omakorda dikteerib selle, et saarmad vajavad ellu jäämiseks suuremal hulgal kaloreid kuna neil puudub teistele imetajatele omane rasvakiht, seda asendab ülitihe karvkate koos sinna sugetud õhuga, loetakse soojusisolatsiooniks. Isegi suhteliselt külmas vees, püüavad saarmad hoida oma kehatemp 38° C juures, see eeldab aga väga kiiret ainevahetusprotsessi.
 
====Värvus====
Saarmate karvakatte värviskaala on üsna pruunivärviline, selle erinevates toonides. Saarmapojad on sündides helebeežid.
 
====Jäsemed ehk käpad====
Kõigil neil on neli üsna lühikest käppa, nendega saab ujuda, kõndida, sugeda ja saaki töödelda, süüa ning olenevalt maismaa lähedusest ka puu otsa ronida. Käppadel on viis varvast, mis on ühendatud ujunahkadega.
 
====Käpajälg====
 
Saarmas jätab maismaal liikudes järele paaris käpajäljendite rea, mis talvel asendub üsna tihti liugleva kõhujäljendiga.
 
 
Joonis 1. Saarmate liikumisjälgi (Allikas: http://www.dec.ny.gov/animals/9355.html)
 
 
====Saba====
Saba on saarmatel pikk – koguni 1/3 ulatuses keha kogupikkusest. Saba on lihaseline aga samas väga liikuv, otsast ahenev. Nad kasutavad saba sukeldumisel, ujumisel puhkeasendis ning tasakaalu hoidmiseks püsti seismisel jne.
 
====Lõhnanäärmed ja eritised====
Nagu teistel kärplastel asuvad ka saarmatel saba küljes nahaalused lõhnanäärmed. Lõhnanäärmete eritisi kasutatakse territooriumi märgistamiseks (kändudele, kividele jne) aga ka suhtlemisvahendina- saarmad uurivad hoolikalt neid märke ehk täpsemalt kodupiirkonna grafitit, mis on segu uriinist. erilise lõhnaga limastest ekskrementidest ja anaalnäärmete eritistest.
 
====Pea====
Saarmaste pea oleks nagu laiaks litsutud, kael on lühike ja paks. Silmad (kokku 2 ) asuvad pea eesküljel.
Kõrvad on saarmatel väiksed ja kas ümara või veidi venitatud kujuga. Kõrvadel ja ninasõõrmetel on klapisarnane anatoomia, mis võimaldab need vee all viibides sulgeda.
 
====Vurrud====
Vurrud asuvad nina ehk koonu (nose pad) küljes ja on väga tundlikud, nende abiga püüavad saarmad öösel saaki ka väga sogases vees.
 
====Hambad====
Hammaste anatoomia oleneb suuresti toitumisest.
 
==Eluviis ja „rutiin“==
Saarmaid on nii päevase kui öise eluviisiga, inimasustuse olemasolul, ilmselt eelistavad öist eluviisi. Ka saaki on neil kergem öisel ajal püüda, kuna põhitoidus kalad (üle 75%-i) on päevase eluviisiga.
 
===Toitumine ja toitumiseelistused ning -kogused===
Uuringud näitavad, et saarmas toitub liikidest, kes elavad veekogudes (nagu kalad, amfiibid, krabid, veelinnud jne) ehk nende lähimaadel.
Hästi arenenud lõikehambad võimaldavad neil süüa värsket kala. Kalad, keda saarmad püüavad ja söövad on enamasti väikesed, kaaluga kuni 100 g ehk alla selle. Enim toitu püüavad saarmad talvel ning vähem kevadel. Nagu eespool kirjeldatud on saarmad oma anatoomilise eripära tõttu sunnitud ellujäämiseks tihti ja suurtes kogustes, kuni 1/5 kehakaalust igapäevaselt, toitu tarbima. Tarbitud toit kulutatakse ära elamiseks: sukeldumine, jahipidamine, paaritumine, poegade kasvatamine, suhtlemine jne.
 
===Toidu hankimine ja omastamine===
Saarmad kütivad aktiivselt, otsides ning jahti pidades nii maismaal kui vees. Lisaks kaladele sisalduvad tema poolt ärasöödavate elusolendite hulgas ka kahepaiksed, jõevähid, roomajad, linnud, väiksed imetajad, putukad ja molluskid.
Saarmad, kes elavad jõgedes, järvedes teevad pesa tavaliselt ikka maismaale, näiteks jõekallastele, mahalangenud puude juurtesse ning käivad ka maismaal ja isegi puu otsas jahti pidamas.
Kui jää muudab jõed ja mered saarmatele läbimatuks aga ka suvised põuaperioodid, sunnib see saarmaid ajutiselt teistele jahimaadele liikuma või siis vastavalt olemasolevat jahimaad teistega jagama.
Selleks, et söögiks linde, imetajaid ja kahepaikseid tabada tuleb saarmatel mitmeid strateegiaid kasutada: jäneseid püüavad nad jäneseurgudest, uruhiired kaevatakse ülesse, veelindusid napsavad nad ise vee all sukeldudes.
Eluskala süüakse tavaliselt pea ees, krabid tükeldatakse ning avatakse, selleks vahel ka kivide abi kasutades. Konnad süüakse ära, jättes järele üksnes pahupidi pööratud naha. Söömisel kasutavad saarmad ka oma jäsemeid.
 
===Puhkamine ja ujumine===
Puhkamise ajal ning vahel ka suuremat saaki järades ujuvad nad tavaliselt selili olles ja tagajäsemeid ning saba liigutades. Tihtipeale kerivad nad ennast veetaimestikku ning puhkavad selili, silmad veepeal muidugi, et vaenlased üllatama ei pääseks. Aga vabalt võivad nad puhata ka kõval maapinnal, urgudes jne. Saarmad võivad sukelduda vee alla 30 sekundist kuni 5 minutini ja 14 kuni 20 m sügavuseni. Jahti pidades liiguvad nad kiirelt ja sujuvalt („hülgelaadselt“) kasutades tervet keha, kõiki jäsemeid ja ka saba.
 
===Sukeldumine=Paljunemine==
Emased saarmad saavad [[suguküpsus|suguküpseks]] teise kuni neljanda eluaasta ning isased kolmanda kuni kuuenda eluaasta vahel. Vangistuses on täheldatud mõlema sugupoole esindajatel masturbatsiooni, eriti mugavaks muudab selle seliliolek vees ning korralikeks kohandunud jäsemed.
Saarmad võivad sukelduda vee alla 30 sekundist kuni 5 minutini ja 14 kuni 20 m sügavuseni olenevalt liigist muidugi. Jahti pidades liiguvad nad kiirelt ja sujuvalt („hülgelaadselt“) kasutades tervet keha, kõiki jäsemeid ja ka saba.
 
===Paaritumine===
==Saarmate asurkonnad ja territoriaalne ning vanemlik suhtlemine==
Saarmad on multiöstroossed, st et innaaeg ja tiinestumine võivad toimuda aastaringselt. Reeglina toimub paaritumine kas kevadel või talve lõpul, aga mõnel pool, näiteks [[Inglismaa]]l, peaaegu aasta ringi. Seetõttu on poegade sünniajas ulatuslikke erinevusi. Emane saarmas jätab elupaika eritisjälje, mis signaliseerib isasele, et käimas on innaaeg. Paaritumine kestab 3 kuni 4 päeva, millede jooksul saarmad ajavad üksteist taga ja „mängivad“ nii maal kui meres. Paaritumine toimub korduvalt. Isane ronib emasele saarmale selga ja püüab teda fikseerida krabades emaste nina oma hammaste vahele. On ette tulnud juhuseid, kus emasloom saab paaritumise käigus nii suure ninavigastuse, et ta ei ole võimeline sööma ja sureb. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emaslooma ja poegadega kokku.
Uurijad on täheldanud, et saarmad, kes ja kui, elavad suurtes rühmades (andmed varieeruvad 6-200 ja isegi 2000 isendiliste –näit Alaskal) ehk asurkondades ning harrastavad (peamisel isased) territoriaalset käitumist koos selle juurde kuuluva nõndanimetatud kaitsega: eritised, kraapimisjäljed ja väga harva kismad. Seejuures on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad.
 
===Viljastumine ja tiinus===
Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Väikesed saarmabeebid niuksuvad kui neid üksi jäetakse. Saarmad vilistavad ja vinguvad kui miski neid ärritab. Sisistamise ja urisemise eesmärgiks vast on kiskjate eemale peletamine.
Peale viljastumist on emassaarma organism võimeline loodete arengu seiskama (nn [[diapaus]]), et saagitingimuste paranedes tiinus lõpuni kanda. Latentne staadium, mis sõltub tunduvalt nii piirkonnast kui isendist, võib ulatuda 270 päevani. [[Loode|Loote]] areng ise kestab ligikaudu 63 päeva. Emassaarma välimuse järgi on raske tiinust märgata, sest erilisi muutusi looma kehakujus ei toimu.
Maitsvat einet nautides teevad nad ähkivaid häälitsusi. Erilist häälitsust kuulevad saarmabeebid, kui ema neid sugeb.
Isased ja emased saarmad küll kuidagi kannatavad üksteise ligiolekut, paarina käituvad enamasti innaperioodil. Niipea kui sünnivad saarmabeebid muutuvad emassaarmad dominantseks ja võivad vahetevahel lubada isassaarma kohalolu kuskil pesa ääreserval. Poegade eest hoolitsevad ning neid toidavad ja õpetavad üksnes emased saarmad. Emased saarmad kaitsevad poegi rünnates neid, kes poegadele lähenevad, raevukalt.
 
====SuguküpsusSünnitus ja masturbatsioon=esmasugemine===
[[Pilt:Otter in winter.jpg|pisi|Saarmas talvel]]
Emased saarmad saavad suguküpseks 2 kuni 4-nda eluaasta ning isased 3 kuni 6-nda eluaasta vahel.
Saarmapojad sünnivad kõige sagedamini [[mai]]s-[[juuni]]s, aga neid võib ka muul ajal sündida, isegi talvel, kuigi siis on poegadel elulootust vähe. <ref name="Loomade elu"/> Suuremalt jaolt sünnitavad saarmad vees ning emaloom aitab pojad suuga veepinnale. Magevees elavad saarmad sünnitavad maismaal. Emasloom soeb vastsündinud poegade karva. Sellise õhupolsterdusega kasukas on saarmapoeg mõnda aega pea uppumatu, st hulbib veekogu pinnal.
Vangistuses (näiteks uurimiskeskus) on täheldatud mõlema sugupoole esindajatel teadmata põhjustel masturbatsiooni oskusi, eriti mugavaks muudab selle mõnus selili veeolekus hästi tundmine ning korralikeks söömaaegadeks kohandunud jäsemed.
 
====PaarituminePoegade e innaaeg=areng===
Pesakonnas on tavaliselt 2, kõige rohkem 4 poega <ref name="Loomade elu"/>. Saarmapoeg kaalub 60-200 grammi ning tal on helebeeži kasukas. Pojad on sündides pimedad, silmad avanevad alles 5 nädalat peale sündi. 7-nädalaselt hakkavad nad jooksma ning emapiimale lisandub tahke toit. Pojad (pesakonnas keskmiselt 2-4 poega) on kuue kuni kaheksa kuu vanuseni oma emast üsna sõltuvad. Mõned kuud peale sündi suudavad nad veepeal hulpida kuni ema toitu jahib. Keskmiselt 2,5-kuuselt vahetub saarmapoja titekasukas ja poeg on võimeline ema jahilkäikudel saatma, et õppida kuidas ujuda, jahti pidada ning saaki süüa. Saarmapojad omandavad tihti emade maitseeelistused. Ema ja pojad püsivad koos kuni ema on taas viljastusvõimeline ning keegi isassaarmas hakkab tema vastu huvi tundma, reeglina umbes aasta möödudes.
Saarmad on multiöstroossed, st et innaaeg ja ka rasestumine võivad toimuda aastaringselt. Emane saarmas jätab elupaika oma eritised, mis signaliseerivad isassaarmatele, et käimas on innaaeg. Paaritumine kestab 3 kuni 4 päeva, millede jooksul saarmad ajavad üksteist taga ja „mängivad“ nii maal kui meres. Paaritub emane saarmas isase saarmaga mitmeid kordi. Isane ronib emasele saarmale selga ja püüab teda fikseerida. Saarmate ülivilka iseloomu tõttu on toiming üsna raske seetõttu püüavad isased emast fikseerida, krabades emaste nina oma hammaste vahele. Vahetevahel juhtub ka nii, et emasloom saab paaritumise käigus nii suure ninavigastuse, et ta ei ole võimeline sööma ja siis sureb ta nälga.
 
====ViljastumineHaigused ja rasedus==parasiidid==
===Haigused===
Peale suguühteid on emassaarma organism võimeline mõjuvatel põhjustel, näiteks kui on torm või veekogu on jäätunud, seiskama loodete arengu (nn diapaus), et siis korraliku saagisöögi olemasolu korral rasedus välja kanda. Emassaarma välimuse järgi on väga raske otsustada, kas ta on beebiootel või mitte, sest isegi vahetult enne sünnitust pole erilisi muutusi tema kehakujus, mis reedaksid peagi toimuvat beebide sündi.
Saarmate haiguslikke seisundeid vaadeldakse kliinilises [[veterinaaria]]s multisüsteemselt, st haarates mitmeid organsüsteeme.
Saarmad on vastuvõtlikud paljudele haigustele nagu [[neerukivid]], [[maksa tsirroos]], [[südamelihase põletik]]ud, [[kopsupõletik]]ud , kõhnumine söömisvõimetuse (nagu [[seedelundkonna haigused]]) ja nälja (emata jäänud saarmapojad) tõttu, haavad koonul paaritumistraumadest,[[vähkkasvaja]]d, aju-ja [[südamehaigused|südamehaigus]]tele.
 
===Parasiidid===
====Sünnitamine ja beebi esmasugemine====
Saarmad on vastuvõtlikud parasiitidele:
Saarmapojad sünnivad aastaringselt. Suuremalt jaolt sünnitavad saarmad vees, peale vette lupsamist, tirib emaloom oma beebid suuga veepinnale. Magevees elunevad saarmad sünnitavad maismaal. Emaloom toimetab esmajoones saarmabeebi kasuka kallal, sugedes (groom) sellesse piisavalt õhku. Sellise õhupolsterdusega kasuka abil on saarmabeebi mõnda aega pea uppumatu, st hulbib veekogu pinnal.
*sooleparasiidid: [[nematoodid]] (''Capillaria mucronata, Capillaria putorii''), [[trematoodid]] (''Metorchis bilis, Apophallus Donicus, Opisthorchis felineus, Isthmiophora melis''), [[paeluss]]id (''Euparyhium inerme, Acanthocephala'')
*ektoparasiidid:
**[[lestalised|lestad]]
**[[puuk|puugid]]
**[[algloomad]] (''protozoa''): [[toksoplasmoos]] (''Toxoplasma gondii encephalitis, Sarcocystis neurona encephalitis'')
*[[viirused]]: [[PDV]] (Phocine Distemper Virus), [[marutaud]]
*[[bakterid]]: [[bakteriaalne kopsupõletik]] (''Klebsiella pneumoniae'')
*[[seened]]: seente poolt põhjustatud kopsupõletik (''Coccidioides immitis''), [[histoplasmoos]] (''Histoplasmosis'')
 
== Kaitsestaatus ==
====Saarma poegade areng====
Saarmas on looduskaitsealune liik. Jahiuluk, kelle küttimine on keelustatud alates [[1975]]. aastast. Saarmas on kantud [[EL Loodusdirektiiv]]i II ja IV lisasse, samuti [[Berni konventsioon]]i II lisasse, [[CITESI]]i lisasse ja EL CITESIi määruse lisasse.
Vigiseva saarmabeebi, kes kaalub 60-200 grammi, tunneb ehk ära supersuurte silmade ning helebeeži kasuka järgi. Pojad on sündides pimedad, silmad avanevad alles 5 nädalat peale sündi. 7 nädalaselt hakkavad nad jooksma ning emapiimale lisandub tahke toidu söömine.
Pojad (pesakonnas keskmiselt 2-4 poega) on 6 kuni 8 kuu vanuseni oma emast üsna sõltuvad. Mõned kuud peale sündi suudavad nad veepeal hulpida kuni ema toitu jahib. Keskmiselt 2,5-kuuselt jätab saarmabeebi oma titekarva ja on võimeline ema jahilkäikudel saatma, et õppida kuidas ujuda, jahti pidada ning saaki süüa. Saarmabeebid võtavad emadelt tihti ka maitseeelistused üle.
Ema ja beebi on külg külje kõrval koos seni kuni ema on taas viljastusvõimeline ning keegi isassaarmas hakkab tema vastu huvi tundma, tavaelus kestab nimetatud periood kusagil 12 kuu ringis.
 
Ohud Eesti sise- ning avaveekogude vetes ja kallastes elunevatele saarmastele:
==Haiguslikud seisundid ja parasiidid ning enimlevinud surma põhjused==
*saarma asurkondade koduterritooriumi häirimine ja sinna elama asumine
===Haiguslikud seisundid===
*saarmate koduterritooriumi hävitamine (ehitustegevus, nn maaparandustööd) ning saastamine
Saarmate haiguslikke seisundeid vaadeldakse kliinilises veterinaarias, sarnaselt inimeste haiguslike seisunditega kliinilises meditsiinis, olles multisüsteemsed, st haarates mitmeid organsüsteeme.
*salaküttimine
Saarmad on vastuvõtlikud paljudele haigustele nagu [[neerukivi]]d, [[maksa tsirroos]], [[südamelihase põletik]]ud, [[ kopsupõletik]]ud , kõhnumine söömisvõimetuse (nagu [[seedelundkonna haigused]]) ja nälja (emata jäänud saarmapojad) tõttu, haavad koonul paaritumistraumadest,[[vähkkasvaja]]d, aju-ja [[südamehaigused|südamehaigus]]tele. Enamik nimetatud haiguslikke seisundeid võib ja üsna kindlasti võtavadki surmava kulminatsiooni eelkõige just efektidest saarmate [[immuunsüsteem]]ile.
*lüüside lõksu sattumine
*tammide lõksu sattumine
*kanalisatsiooni – ja reoheitmete torude suudmetesse lõksu sattumine
*kalapüügivõrkudesse sattumine
*kalakonksu otsa sattumine
*koprapüünistesse sattumine
*relvadega tapmine
*liiklusõnnetused jne
 
==Saarmas ulukina==
===Parasiitide „fauna“===
Saarma lihakeha kasutamise kohta leidub retsepte Henriette Davidise kokaraamatus (19. sajand): eelneb hoiatus, et saarma liha pole maitsev, kuid söödi paastuaja söögina.{{lisa viide}}
Saarmad on vastuvõtlikud ka „parasiitide faunale“:
a)sooleparasiidid (ingl k helminth): nematoodid (Capillaria mucronata, Capillaria putorii), trematoodid (Metorchis bilis, Apophallus Donicus, Opisthorchis felineus, Isthmiophora melis), paelussid, Euparyhium inerme, Acanthocephala jt;
b)ektoparasiidid:
1)lestad,
2)[[puuk]]id(saarmatel, kes ka maismaal kütivad ja käivad);
3)algloomad (protozoa): toksoplasmoos (Toxoplasma gondii encephalitis), Sarcocystis neurona encephalitis;
c)viirused: PDV (Phocine Distemper Virus), marutaud;
d)bakterid: bakteriaalne kopsupõletik (Klebsiella pneumoniae);
e)fungal (seene-): seente poolt põhjustatud kopsupõletik (Coccidioides immitis), histoplasmoos (Histoplasmosis).
 
{{cquote|Saarmas puhastatakse ning hõõrutakse sisse soola ja pipraga ning pikitakse nelgiteradega, lisatakse paar loorberilehte ning sidrunikoort, kallatakse äädikaga üle ja lastakse jahedas kohas üleöö seista. Järgmisel päeval eemaldatakse pea ning saarmakeha pakitakse võiga määritud küpsetuspaberisse ning asetatakse praepannile koos 125 g või, ühe seibideks lõigatud sibula, 1 loorberilehe ja mõne pipratera ning nelgitera, paari supilusikatäie äädika ja 1/2 spl täie puljongiga, saarmat praadimise käigus pidevalt vedelikuga kastes. Serveeritakse järelejäänud vedelikust valmistatud kastmega, mis paksendatakse ½ spl jahuga. }}
== Sigimine ja areng ==
 
==Saarmas kultuuris==
Saarma sigimisbioloogia ei ole lõplikult selge. Paaritumine toimub kas kevadel või talve lõpul, aga mõnel pool, näiteks [[Inglismaa]]l, peaaegu aasta ringi. Seetõttu on poegade sünniajas ulatuslikke erinevusi. Lisaks on [[tiinus]]el sageli latentne staadium, mis sõltub tunduvalt nii piirkonnast kui isendist ja võib ulatuda 270 päevani. [[Loode|Loote]] areng ise kestab ligikaudu 63 päeva. Sellepärast sünnivad saarmapojad kõige sagedamini [[mai]]s-[[juuni]]s, aga neid võib ka muul ajal sündida, isegi talvel, kuigi siis on poegadel elulootust vähe. <ref name="Loomade elu"/>
[[Richard Roht|Richard Rohu]] jutustuse "[[Ahnuse palk]]" peategelane on saarmas Udras, kelle vastu võitlevad jõeelanikud. See jutustus kuulub ka kooliprogrammi <ref>[http://www.kuressaare.ee/skr/lasteleht/kohustuslik.html Kohustusliku kirjanduse loend]</ref>.
 
Esmaste hinnanguliste jälgede kohta looduses kirjutas [[Nikolai Laanetu]] oma artiklis „Südi saarmas“. Saarmale kõige sarnasem liik ''Mionictis'', meie alade põlisasukas, on siin elanud juba vara[[holotseen]]is, st pärast [[jääaeg]]a.{{lisa viide}}
Pesakonnas on tavaliselt 2, kõige rohkem 4 poega <ref name="Loomade elu"/>. Nägijaks saavad nad umbes 35 päeva vanuselt <ref name="Loomade elu"/>. Esimest korda väljuvad nad pesast 1,5–2 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emaslooma ja poegadega kokku.
 
*10 milj tagasi toimus arvatavasti saarma evolutsiooniline eraldumine liikideks
Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks.
*1000 eKr Lõuna-[[Rootsi]]s Kiviku alade matmispaikadest on leitud [[kaljujoonis]]ed (petroglüüfid), milledel kujutatud saarmaid
 
*400 eKr saarmad olid [[Pärsia]] aladel [[Zarathustra]] (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Zoroastrism) õpetuse kohaselt pühad loomad, keda ei olnud lubatud tappa
Inimtegevusel ja teadmatusel põhjustatud traumad ja surmapõhjused
*75–79 pKr [[Plinius vanem]] (23–79 eKr, Rooma entsüklopedist) klassifitseeris saarmad [[kobras]]teks
 
*[[1741]] aastal läkitas [[Peeter Esimene]] ekspeditsiooni, eesotsas [[Taani]] päritolu kapteni [[Vitus Jonassen Bering]]iga, uurima merepääsu [[Kamtšatka]]le ([[Siber]]isse). Peale laevaõnnetust, olles kuude kaupa saarel merevangis, küttisid ellujäänud laevamehed kohalikke loomi ning tõid Venemaale tagasi pöördudes kaasa mitusada [[merisaarmas|merisaarma]] nahka. Selles sai alguse saarma karusnaha populaarsus ning ulatuslik küttimine.
==Ohud Eesti sise-ning avaveekogude vetes ja kallastes elunevatele saarmastele:==
*[[1758]] klassifitseeris [[Linnaeus]] merisaarma (''Enhydra lutris'') ning [[hiidsaarmas|hiidsaarma]] (''Pteronyra brasiliensis'') kui ühe ja sama liigi, arvatavasti seetõttu et nad olid ühesuurused
-saarma asurkondade koduterritooriumi häirimine ja sinna elama asumine;
*1745–1822 müüdi rahvusvahelistel karusnahaturgudel enam kui 750 000 meresaarma nahka
 
*[[1911]] keelustati saarmaste küttimine kommertseesmärkidel North pacific Fur Seal konventsiooniga, millele kirjutasid alla [[USA|Ameerika Ühendriigid]], [[Venemaa]], [[Suurbritannia]] ning [[Jaapan]]
-saarmate koduterritooriumi hävitamine (ehitustegevus, nn maaparandustööd) ning saastamine;
*[[1971]] Philip Wayre and Jeanne Perkins asutasid maailma esimese saarmate kaitseorganisatsiooni [[Inglismaa]]l – Otter Trust
 
*[[1978]] saarmad liideti kaitsealuste liikide loetellu ning nende küttimine, vigastamine, vangistamine ja tapmine muudeti ebaseaduslikuks
-salaküttimine (karvkatte eemaldamiseks);
*märts 1989 naftatankeri [[Exxon Valdez]] õlileke tappis miljoneid mereolendeid, nende hulka loeti ka 2800 merisaarmast
 
-lüüside lõksu sattumine;
 
-tammide lõksu sattumine;
 
-kanalisatsiooni – ja reoheitmete torude suudmetesse lõksu sattumine;
 
-kalapüügivõrkudesse sattumine;
 
-kalakonksu otsa sattumine;
 
-koprapüünistesse sattumine;
 
-relvadega tapmine;
 
-liiklusõnnetused jne.
 
==Saarmakeha ja kulinaaria==
 
Saarma lihakeha kasutamise kohta leidub retsepte Henriette Davidis`e kokaraamatus (va 19 sajandil): eelneb hoiatus, et saarma liha pole maitsev, kuid söödi poolvägisi justkui paastuaja söögina, vast.
 
Saarmas puhastatakse ning hõõrutakse sisse soola ja pipraga ning pikitakse nelgiteradega, lisatakse paar loorberilehte ning sidrunikoort, kallatakse äädikaga üle ja lastakse jahedas kohas üleöö seista. Järgmisel päeval eemaldatakse pea ning saarmakeha pakitakse võiga määritud küpsetuspaberisse ning asetatakse praepannile koos 125 g või, ühe seibideks lõigatud sibula, 1 loorberilehe ja mõne pipratera ning nelgitera, paari supilusikatäie äädika ja 1/2 spl täie puljongiga, saarmat praadimise käigus pidevalt vedelikuga kastes.
Serveeritakse järelejäänud vedelikust valmistatud kastmega, mis paksendatakse ½ spl jahuga.
 
 
== Looduskaitse ja staatus ==
Saarmas on looduskaitsealune liik. Jahiuluk kelle küttimine on keelustatud alates 1975-ndast aastast. Saarmas on kantud EL Loodusdirektiivi II ja IV lisasse, samuti Berni konventsiooni II lisasse, CITESI`i lisasse ja EL CITESI`i määruse lisasse. Looduskaitsealuste objektide kontroll on määratud seadusega Keskkonnainspektsioonile.
 
===Ohustatuse vältimise võimalused riigi tasandil===
 
Võiks teavitada, reguleerida ja läbi viia ning kontrollida ka saarmate elusse puutuvat:
 
1)ohustatusest ning tundlikkusest teavitamine (saarmas pigem väldib inimesi) mitmesuguste kanalite kaudu: internetiportaalid ja keskkonna-alased infomaterjalid ning miks mitte ka lasteaiad ning koolid;
 
2)riiklik seireprogramm saarma asurkondade ja nendega eluga seonduvalt (toit, järglased, haigused jne);
 
3)riiklik marutõvetõrje vahendite kasutamise reguleerimine saarmate asurkondadele vastavalt;
 
4)kalapüügi ja/ning jahipüügifirmade ning jahiinimeste ja saarmate elupaikade ligi asuvate kodu- ning suvilainimeste teavitamine;
 
5)elupaikade taastamine ja loodushoid ning sobivate alade taasasustamine saarmatega;
 
6)infovahendus ja statistilised aruanded Euroopa Liidu seadusandliku dokumentatsiooniga seonduvalt.
 
== Saarmas kultuuris ==
 
[[Richard Roht|Richard Rohu]] jutustuse "[[Ahnuse palk]]" peategelane on saarmas Udras, kelle vastu võitlevad jõeelanikud. See jutustus kuulub ka kooliprogrammi <ref>[http://www.kuressaare.ee/skr/lasteleht/kohustuslik.html Kohustusliku kirjanduse loend]</ref>.
 
== Viited ==
{{viited}}|
<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 258-259</ref>}}
 
== Välislingid ==
280. rida ⟶ 154. rida:
* [[Nikolai Laanetu]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1842 "Südi saarmas"] [[Eesti Loodus]], märts 2007
* [[Mariina Prikk]]: 5-nda klassi loodusõpetuse referaat: "Saarmas", november 2011
 
* http://et.wikipedia.org/wiki/Berni_konventsioon
* http://et.wikipedia.org/wiki/CITES
* http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=lnim&id=-2097762784
* http://et.wikipedia.org/wiki/III_kategooria_looduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis
 
* http://onlinebooks.library.upenn.edu/webbin/book/lookupid?key=olbp40591
* http://www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=232
293. rida ⟶ 165. rida:
* http://www.seaworld.org/animal-info/info-books/otters/
* http://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas
 
* http://www.otterjoy.com/newsarchive2007/news767.html
* http://www.dec.ny.gov/animals/9355.html
300. rida ⟶ 171. rida:
* http://en.wikipedia.org/wiki/Toxoplasma_gondii
* http://iucnosg.org/Bulletin/Volume24/Capber_2007.html
 
 
[[Kategooria:Kärplased]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas"